2000 aasta vanusest Lõuna-Siberi hauast leiti peegliga sängitatud „uinuv kaunitar“

Meie ajaarvamise algul maetud noore naise viimne puhkepaik oli pikki aastaid vee all, mistõttu oli haud puutumata. Naine oli looduslikul teel mumifitseerunud.

Haud asub Jenissei jõe ääres Sajano-Šušenskaja tammist ülesvoolu. Peterburi materjalikultuuri ajaloo instituudi teadlased ütlevad, et naine maeti ilmselt millalgi esimesel sajandil ja tänu sellele, et ta paigutati kividest laotud kirstu – mis on selle perioodi ja paiga kontekstis väga ebaharilik – ei kandnud veevool ta säilmeid laiali.

Mais-juunis tõmbub veehoidla piir tagasi, mis andis arheoloogidele väikese ajaakna, mille jooksul haud läbi vaadata. Nii avatigi naise viimne puhkepaik eelmisel kuul. Leiti, et maetu (eriti ta alakeha) ja hauapanused olid väga hästi säilinud. Naine, keda teadlased "uinuvaks kaunitariks" kutsuvad, oli loomulikul teel mumifitseerunud.

Rõivad ja hauapanused viitavad sellele, et noor naine oli kõrgest seisusest hunn, kellest ta hõimlased väga lugu pidasid. „Usutavasti on muumial seljas olevad riided siidist ja ta kannab helmestega vööd, millel on mustriline pannal,“ ütles instituudi asedirektor Natalja Solovjova The Siberian Timesile. „Tema pea lähedalt leidsime ümmarguse kasetohuga kaetud puukarbi, milles oli vildipõhjale asetatud Hiina peegel.“

Naisele oli hauda pandud ka teemoona. Kahes tüüpilises hunni nõus oli matuseeine ja naise rinnale oli asetatud paunake seedermänniseemnetega.

Surnukeha ja hauapanused toimetati laborisse analüüsidele, et välja selgitada, kuidas surnukeha täpselt nii hästi säilinud oli. Loodetavasti selgub ta keha ja hauapanuste analüüsist ka uut teavet ta enda elu ja ka kultuuri kohta, millesse ta kuulus.

Looduslik mumifitseerumine pole ebatavaline. Kuulsaim looduslik Euroopa muumia on kahtlemata jäämees Ötzi, kelle surnukeha säilis aastatuhandeid liustikujääs. Egiptuse kõrbest on aga pärit umbes 5400 aasta vanused Gebeleini muumiad, seal säilisid surnukehad tänu kõrbe kuumusele ja kuivusele.