Suur osa tänasest Kärdla linnast jääb kunagise kraatri sisse. Plahvatuse tekitatud peamiste kivimikihtide kahjustuste ala hõlmab aga kogu linna ja ulatub merregi. Nii on Kärdla looduslik arteesiakaev ehk põhjavesi tahab siin maapinnale tungida. Just rohked allikad olid põhjuseks, miks keskajal siia rootslaste küla tekkis. Hiljem leidis kohalik suurmõisnik Kärdla sobiva koha olevat kalevivabriku rajamiseks, mis viis siis linna sünnini.

Hiiumaal asuv Kärdla kraater on üks kõige paremini uuritud ja säilinud kraater varajase Paleosoikumi ajajärgust. Paluküla, Tubala ja Linnumäe kõrgendikud on ringvalli paremini säilinud osad. Miljoneid aastaid kestnud kraatri arengu jooksul on setted kraatrisüviku täitnud, mistõttu on kraater maastikul vaid aimatav.

Kärdla lähedal meteoriidikraatri vallil asub aga 1820. aastal ehitatud Paluküla kabel. See kohaliku paruni Ungern-Sternbergide hauakabeliks mõeldud sihvakas väike jumalakoda ootab renoveerimist. Nõukogude ajal oli kabel kasutusel laona ja torn vaatluspostina. Kirikutorn on toiminud ka ametliku meremärgina.

Kabeli juures on maapind ürgse plahvatuse tõttu niivõrd segi pööratud, et muidu paarisaja meetri sügavusel asuvad Eesti kõvad kristalsed aluskivimid on seal vaid paarikümne meetri sügavusel.

Artikli koostamisel on kasutatud Wikipedia ja kultuurimälestiste riikliku registri andmeid.

Järgmisel korral räägime Marie Underi sünnikodu saatusest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid