LIIKLUSÜLESANNE | 8. osa: kuidas liikuda õigesti kahesuunalisel tõusuga tänaval, kus on teel takistus?
Accelerista, Maanteeameti ja Forte koostöös valminud liiklusrubriigis pakume korra nädalas neljapäeviti valikuvariantidega liiklusülesande, mille keskmes on mõni keeruline ristmik või muu liiklussituatsioon tegelikust elust.
Tänase ülesande inspiratsiooniks on küll Tallinnas Nõmmel asuv Kalda tänav, aga siinsel kaardil olev tee on tegelikust tänavast järsema kurviga. Asja mõte siiski ei muutu.
Ülesanne on järgmine: sina saabud punase autoga paremalt ülevalt ehk siis sõidad allamäge. Altpoolt tuleb mööda tõusu sinine sõiduk vastu, tema suunavööndis on aga lisaks takistus - teel peatunud auto.
Kes peab kellele teed andma? Kas sina punases autos või sinine masin? Vaata neli stsenaariumi läbi ja kui oled selle välja valinud, mida õigeks pead, vajuta kinnita!
Sellest, miks just see variant õige on, lähemalt järgmisel nädalal.
Nüüd aga eelmise nädala ülesande juurde. Siis oli küsimuseks, kui palju on kiirusel 60 km/h liikunud auto peatumisteekond pikem kiirusel 50 km/h liikunud auto omast.
Ülesandesse panime kolm vastusevarianti, millest kaks on keskmise juhi peas toimuvat peegeldavad, kuid tegelikult täiesti valed.
Meie ülesanne lähtub eeldusest, et pidurdamine toimub heas korras ja hea kattega asfaltteel ning pidurdava auto juht reageerib kiiresti – ühe sekundi jooksul. Samuti võtsime aluseks, et auto on tehniliselt korras ja normaalsete rehvidega.
Heas korras ja hea kattega asfalteel peatub 50 km/h ehk tavalisel linnaskiirusel liikunud sõiduauto ohu märkamise hetkest umbes 28 meetri kaugusel. 28 meetri sisse mahub asfaldile lamama panduna 16 ja pool keskmist kasvu (170 cm) naist.
Juhid kipuvad arvama, et kiiruste erinevus 50 km/h ja 60 km/h vahel on väga väike ja ei tekita sõiduki peatumisteekonnal märkimisväärset erinevust. Tegelikult see nii ei ole, sest liikumisenergia on kiirusest ruutsõltuvuses. Lihtsustatult öeldes: vähendades kiirust veerandi võrra, väheneb peatumisteekond poole võrra.
Teinegi väärarusaam tugineb tegelikult puudulikul füüsika põhimõtete tajumisel. Paljud juhid leiavad, et ainus komponent, mis kiiruse kasvades muutub, on pidurdusteekond. Kuid tuleb meeles pidada, et pidurdusteekond on ainult üks peatumisteekonna komponent. Lisaks on veel ka reageerimisaeg, mis on eriti väikestel kiirustel suure tähtsusega.
Õige variant ülesandes oli variant C, kus 60 km/h liikunud auto peatub ligikaudu 10 meetrit kaugemal võrreldes 50 km/h liikunuga. Sel kiirusel saab auto pidama umbes 38 meetriga. Ja meil on jätkuvalt rataste all ideaalilähedane tee.
Osa sellest kümnest meetrist tuleb pikemast pidurdusteekonnast, kuid sama oluline on asjaolu, et ühe sekundi jooksul, mis kulub tähelepanelikul juhil reageerimiseks ja pidurdamise alustamiseks, jõuab ainult 10 km/h kiiremini liikunud sõiduk läbida täiendavalt ligikaudu 3 meetrit.
Loe lähemalt Accelerista lehelt!
