Sulavad liustikud paljastavad arheoloogilisi aardeid

Aastakümneid peidus olnud esemed tulevad nähtavale nüüd, mil õhutemperatuur Norras tõuseb. Ent aarded võivad taas kaotsi minna.

Norra uurimisprojektis Secrets of the Ice osalenud arheoloogid esitlesid ajakirjas Royal Society uusi teadmisi, mis nad olid tuhandeid hiljuti avastatud leide uurides saanud, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

2006. aastast saadik on norralased Norra Opplandi maakonnas mägesid kamminud ja selle käigus leidnud üle 2000 eseme, mis on pärit ajavahemikust 4000 eKr kuni 1950 pKr.

Leidude dateeringud näitavad, et esemed ei jagune ühtlaselt, vaid on pärit teatud kindlatest perioodidest. Näiteks jahirelvade ja -varus­tuse puhul arvatakse, et aastal, mil vili ikaldus, olid talupojad sunnitud tihedamini minema mägedesse põtru jahtima.

Kõik need uued leiud on tulnud nähtavale seetõttu, et keskmine õhutemperatuur Norras muudkui tõuseb. Liustikujää sulab ning tõmbub tagasi, paljastades esemeid, mis on seal tuhandeid aastaid külmununa lebanud.

Õhutemperatuuri tõusul on aga ka ­negatiivne külg – jää sulades algab kiiresti lagunemis- või roiskumisprotsess, mis asub seni jääs kaitstud olnud esemeid hävitama. Arheoloogid jooksevad see­tõttu ajaga võidu, üritades aardeid leida enne, kui need igaveseks kaovad.

Mis on seni leitud

* 1700 aasta vanune rüü leiti 2011. aastal. Arvatavalt kuulus see inimesele, kes oli surnuks külmumas. Nimelt tunneb ini­me­ne enne külmumis­surma saabumist, et tal on palav.

* 2006. aastal leidis matkaja 3300 aasta vanuse hästi säilinud jalanõu.

* Arheoloog Runar Hole leidis 2014. aastal 1300 aasta vanuse puidust suusa. Aeg näitab, kas ka teine suusk tuleb jää seest välja.

Imeline Ajalugu küsis kolm küsimust Lars Holger Pilølt, kes on Opplandi arheoloogiliste välitööde juht.

Kas arheoloogi silme läbi vaadates on jää sulamine positiivne või negatiivne?

Vastus on kahetine. Ühest küljest on jää sula­mine meile kasulik, aga teisest küljest on seda jääd imelik vaadata ning teada, et see kõik sulab ilmselt selle sajandi jooksul. Samas tuleb aga mee­les pidada, et jää sulab Maal paljudes kohta­des – ka seal, kuhu arheoloogid pole veel jõudnud.

Kas juba praegu võib öelda, et esemeid on kaotsi läinud?

See on päris kindel. Seda näeme näiteks siis, kui mõnest teadaolevast jahikohast leiame vaid puitlaastu või kasekoore. Need materjalid lagunevad viimasena. Ja see tõendab, et seal pidi olema ka muud orgaanilist materjali.

Mille leidmisest te unistate?

Fantastiline oleks leida jäätunud muumia. Kahjuks on sellise leiu tegemise tõenäosus väga väike. Ent meil on selleks puhuks varustus ja seadmed valmis!