Kaitseväe aastaraamatust: ajutine lennuväli Piibe maanteel ehk miks USA lennukid seal maanduvad

Viimastel aastatel on meie liitlase USA ründelennukid A-10 korduvalt maandunud Piibe maantee laiendusel. Seda omal moel rahvaürituseks muutunud sündmust on käinud väisamas juba tuhanded Eesti inimesed. Ometi ei ole tegemist meelelahutuse, vaid tõsise sõjalise väliharjutusega, mis külma sõja aegadest on taaskord oluliseks manöövriks saamas.

Ilmus Kaitseväe aastaraamatus 2017

On mitmeid põhjusi, miks militaarpiloodid peaksid olema valmis vajadusel niisugustes kohtades maanduma. Piibe maantee laienduse puhul võime me rääkida ettevalmistamata lennuväljast. Oma mõõtmetelt – pikkuselt ja laiuselt – ning pinnakatte tugevuselt vastab see üldiselt lennuvälja nõuetele. Mis maanteelõiku päris lennuväljast eristab, on eelkõige (lennu)liiklusala märgistuse, statsionaarsete maandumis-, navigatsiooni- ja sidevahendite puudumine ning see, et maanteed ei hoita puhtana lennuvälja nõuete kohaselt.

Võib küsida, et miks peaks selliseid ettevalmistamata lennuvälju üldse vaja olema? Vastuseid on sellele küsimusele vähemalt kolm.

Paikse loomu tõttu on statsionaarsed militaarlennuväljad sõja- ja kriisiolukorras kergesti haavatavad. Kuna nende asukohad on teada, siis saab vastane suhteliselt kergesti kahjustada nii lennuvälja taristut kui ka nendel paiknevaid lennuvahendeid. Klassikaline näide sellest on 1967. aasta nn kuuepäevane sõda, kui Iisraeli õhuvägi hävitas praktiliselt enamuse Egiptuse hävituslennukitest, mis olid korralikult pargitud oma põhilistes lennubaasides ega jõudnudki võitluseks õhku tõusta. Seega aitab lennuvahendite hajutamine vähendada nende hävimise ohtu äkkrünnaku puhul. See aga omakorda eeldab suure hulga lennuväljade kasutamist. Üks võimalus suurendada lennuväljade hulka on kasutada ära sobivaid maanteelõike lennuväljadena või endisi ning praegusi väiksemaid lennuvälju.

Teine põhjus, miks nii piloodid kui lennumasinad peavad olema võimelised maanduma Piibe maantee sugustel n-ö ettevalmistamata lennuväljadel, on see, et õhukite tehniliste rikete või tabamuste tõttu võib tekkida vajadus maandada vigastatud lennuvahend võimalikult kiiresti. Kriisi- ja sõjaolukorras esineb neid situatsioone tõenäoliselt sagedamini kui rahu ajal.

Kolmas oluline põhjus on see, et sõja- ja kriisiolukorras on otstarbekas omada sõjategevuse piirkonna lähedal improviseeritud lennuvälju, kuhu saab vajadusel eelladustatud kütust ja laskemoona. See võimaldaks õhukitel – nii lennukitel kui kopteritel – kiiremini ümber relvastuda ja tankida, vajadusel teha lennumasinatele lihtsamat hooldust ning ka väsinud piloodid välja vahetada puhanute vastu. Sellised ettenihutatud improviseeritud lennuväljad võimaldavad sõjaliste operatsioonide läbiviimisel nii aja kui ka kütuse kokkuhoidu ning muudavad teatud olukorras õhukite kasutamise tunduvalt efektiivsemaks.

Piibe maantee väliharjutuste puhul lennukid vaid maandusid, parkisid ja tõusid taas õhku. Kui neid oleks tangitud ja uuesti relvastatud, nendele oleks tehtud tehniline ülevaatus ning kui piloodid oleks välja vahetatud, siis oleks Piibe maantee laiendi puhul tegemist rohkem kui pelgalt ettevalmistamata lennuväljaga.

Loe edasi SIIT.