Uued liitreaalsuse rakendused
Apple näitas, et nende jutt liitreaalsusest ei ole ainult moe pärast. Suure osa presentatsioonist võttis just uue liitreaalsusrakenduse demonstratsioon ning sellest rääkimine. Kokkuvõttes saab uuendused liitreaalsuse vallas võtta kolme alagruppi: mõõtmisrakendus Measure, 3D liitreaalsuse graafika ja ARKit 2.0.
Mõõtmisrakendus Measure võimaldab kasutajatel kasutada telefoni kaamerat, et mõõta reaalselt eksisteerivaid objekte. Lisaks sellele, et tegemist võib olla praktiliselt kasuliku abivahendiga on see rakendus oluline, et 3D liitreaalsuse graafika saaks toimida - objektid peavad olema keskkonnaga võrreldes õigesti skaleeritud.
3D liitreaalsuse graafika toob ellu selle, mille jaoks liitreaalsust ammu kasutada on tahetud. See võimaldab kasutajal proovida erinevaid objekte reaalajas enda ümbruskonda. Teoreetiliselt tähendab see seda, et kui näiteks veebipood on tootest valmis teinud uue, USDZ-formaadis faili, on võimalik proovida, kuidas toode näiteks koju sobiks.
ARKit 2.0 on pigem tehniline muudatus ning on abiks arendajatele. Näiteks parandab see näotuvastust liitreaalsuses ning võimaldab mitmel kasutajal korraga samas liitreaalsuses viibida. Näiteks on võimalik koos möllata Legodega või virtuaalselt redigeerida dokumente.
Muudatused seoses Animojiga
Alguses kutsuti iPhone X-i ka tuhandedollariseks emoji-masinaks. Naljahambad võivad ju irvitada, kuid animeeritud isikustatud liikuvad näokesed tunduvad Samsungi ja Apple'i vahel olevat tõsiseks konkurentsikohaks. Kui varem olid iPhone'ides kasutatavad vaid animojid, mis kujutavad endast tegelasi, kelle nahka end võimalik panna (näiteks kana, koer jne), siis uuendusega toodi rakendusse ka isikustatud animoji ehk memoji.
Memoji võimaldab kasutajal luua iseenda sarnase (või kellegi teise sarnase, mis iganes parajasti kasutaja soov on) animeeritud kujutise, mis käitub nagu animoji. Peale selle lisandus uuendusega ka mitu animojit: koaala, kummitus, tiiger ja türannosaurus.
Suurem kontroll teavituste üle
Inimeste kasvavad mured teavituste kontrolli üle on nüüd jõudnud ka iOS-i. Kasutajatele on antud suurem kontroll teavituste üle: neid on võimalik rakenduse kaupa kinni keerata või lubada. Lisaks üritab operatsioonisüsteem teavitusi grupeerida rakenduse ja teema kaupa ning võimaldab kogu grupi teavitused soovi korral korraga rakendusteribalt minema lohistada.
Lisaks tõi Apple uuele operatsioonisüsteemile unerežiimi, mis võimaldab kasutajal enda magamise ajaks teavitused välja keerata. Hommikul ärgates on võimalik režiim välja lülitada ning telefonil kõik öö jooksul kogunenud teavitused ekraanile paisata.
Apple CarPlay toetab nüüd kolmandate osapoolte tehtud liiklusrakendusi (nagu Waze või Google Maps)
Kui Android Auto on kolmandate osapoolte tehtud liiklusrakendusi toetanud juba pea aasta aega, siis nüüd, uue operatsioonisüsteemiga, on õnneks ka Apple CarPlay-l kolmandate osapoolte liiklusrakenduste tugi olemas. Seda on kasutajad Apple'ilt nõudnud juba päris pikka aega ja tore, et firma kasutajaid viimaks ka kuulas. Väike, kuid oluline muudatus.
Siri muudatused
Apple tõi ka mõningad uuendused Sirisse, kuid need ei ole Eesti perspektiivist väga olulised, kuna keegi ilmselt ei kasuta Sirit nii palju virtuaalse assistendina, kui seda on võimalik teha inglise keelt emakeelena rääkivatel inimestel.
Lühidalt: Sirile loodi uus otseteede süsteem, mille abil on võimalik luua isikustatud häälkäsklusi, millega Siri kindlaid, kokkulepitud tegevusi teeb. Lisaks üritab Siri nüüd kasutajale rohkem soovitada, mida teha: näiteks kui kasutaja emal on sünnipäev, soovitab Siri emale helistada või sõnum saata. Eestis tõenäoliselt antud funktsioon ei toimi, kui kasutaja just kogu oma digitaalset elu inglise keeles ei ela.