Süldi keetmine ja söömine kanti vaimse kultuuripärandi nimistusse
Rahvakultuuri keskus ütleb tänases teates, et süldil on olnud küllaltki tähtis koht eestlaste traditsioonilisel toidulaual. Sülti on tehtud jõuludeks, pulmadeks, matusteks ning muidugi ka juubeliteks, mistõttu sooviski keskus teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ühise sissekande Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Selle pealkirjaks sai „Süldi keetmine ja söömine Eestis“. Sült on kahtlemata vaimne kultuuripärand, öeldakse pressiteates – tuttav kõigile ja põlvkondadeüleselt hinnatud.
Vaimse kultuuripärandi nimistu on veebikeskkond, mille vahendusel saab tutvuda Eestimaa kogukondade põlvest põlve edasiantud teadmiste, oskuste, kommete ja tavadega, mis on olulised meile ja meie kaasaegsetele.
Sissekande koostamise kaudu soovis Rahvakultuuri Keskus korjata laiapõhjalist infot süldi valmistamise, söömise ning säilitamisest traditsioonidest üle Eesti. Süldi valmistamise ja söömisega seotud teadmiste kogumiseks sai koostatud küsimustik, millele Rahvakultuuri Keskus ootas vastuseid jaanuari lõpuni 2018 nii posti kui ka e-kirja teel, samuti oli võimalus vastata ka internetis täidetava vormi kaudu.
Keskusele saatis vastused 210 tubli eesti süldisõpra. Valminud sissekandes peegeldub süldi roll eesti inimese toidulaual nii hetkel, minevikus kui ka tulevikus. Asjaolu, et nii rohkelt inimesi süldi teema kõnetab näitab, et seda toitu peetakse omaseks ja heaks, vaimseks kultuuripärandiks.
