Uus uurimus: jäämees Ötzi võis olla surmaohus tegelikult juba enne mõrvamist
Jäämees Ötzi on Euroopa tuntuim loomulik muumia. Mees elas tänapäeva Alpides umbes 3400-3100 eKr ja suri vägivaldset surma; tõenäoliselt jooksis ta pärast seda, kui talle nool õlga lasti, verest tühjaks. Lisaks noolevigastusele leiti ta kehalt veel teisigi vägivalla märke. Nüüd selgus aga, et ta elu oli tegelikult juba enne rünnakut ohus.
Pärast seda, kui muumia 1991. aasta septembris Austria-Itaalia piiri ligidalt mägedest jääst hästi säilinuna leiti, on seda põhjalikult uuritud. Uusi detaile Ötzi elu kohta koorub siiamaani. Nii väidab üks uus uurimus, et jäämees elas arvestatavas südameinfarkti ohus.
Bolzano-Bozeni keskhaigla arstid skaneerisid kompuutertomograafiga Ötzi südant ja leidsid ta pärgarteritest kolm piirkonda, milles oli lubjastumise märke. Lisaks avastati ka lubjastumist ka ta unearterist ja neist arteritest, mis asuvad kolju põhjas.
Kaltsiumi tuvastamine on viide arteroskleroosile, ütles haigla radioloog Patrizia Pernter ametlikus avalduses. „Kui Ötzi veresoontest leitud lubjastumismäärad elava inimese südamesse üle kanda, sobiksid need kokku umbes 45-aastase heledanahalise mehe näitajatega,“ sõnas ta.
Ötzi vanust on varem hinnatud umbes 46 aasta kanti, nii et lubjastumisnäit (mida mõjutavad muuhulgas sugu, rahvus ja vanus) korrelatsioonis teiste uuringutega räägib meile ta tervise kohta päris palju. Kuna Ötzi elustiil oli palju aktiivsem kui tänapäeva inimestel, ütlevad teadlased, et arteroskleroosimarkerid pidid olema suuresti geneetilistel põhjustel tekkinud. Seda kinnitavad 2012. aastal tehtud genoomiuuringud, millest ilmnes, et Ötzil oli soodumus südame-veresoonkonna haigusteks.
„Kaltsiumiladestuste olemasolu või puudumine võib olla patsiendi terviseriskide arvutamisel väärtuslik info; see tähendab, et teiste riskifaktorite kõrval (suitsetamine, diabeet, kõrge vererõhk ja nii edasi) võib ka pärgarterite lubjastumine viidata südamehaiguse riskile,“ ütles Pernter.
