Vulkaanipurske eest pageja õnnetu surm: Pompeis leiti väljakaevamistel lombaka noormehe peata skelett

Mehe ülakeha oli tabanud 300-kilogrammine kivimürakas. Võimalik, et see virutas end vastu teda sellise hooga, et lõi õnnetul pea sootuks küljest – arheoloogid ei ole ta koljut veel leidnud. Itaalia kultuuripärandite- ja turismiministeeriumi fotodelt on näha kivi alt paistvat alakeha.

Pompei mattus 79. aasta augusti lõpus vulkaanilise tuha alla, kui linnakesest kümne kilomeetri kaugusel asuv Vesuuv purskama hakkas. Vulkaanilise tuha kiht, mis linna enda alla mattis, oli 7–9 meetri paksune. Linn säilis tänu sellele puutumatuna ja on arheoloogidele olnud juba mitmendat sajandit väärtuslikuks allikaks vanarooma eluolu uurimisel.

Nüüd avastatud hukkunu oli kolmekümnendates mees, kes üritas suure tõenäosusega purskega kaasnenud lõõmpilve eest pageda. Lõõmpilveks nimetatakse kuumadest gaasidest ja vulkaanist väljapaiskunud materjalidest koosnevat tulikuuma pilve, mis võib liikuda kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis.

Kivi, mis mehe ülakeha tabas, võis talle otsa kukkunuda näiteks purskega kaasas käinud maavärina tulemusel, aga selle võis arheoloogide arvates ta pihta heita ka tohutul kiirusel liikunud pilv ise.

Luude uurimisel selgus, et mehe sääreluu oli haigusest puretud, mis tähendab, et ilmselt oli tal raskusi liikumisega. Võimalik, et mees oli lausa liikumispuudega.

Uhkete rõdudega väärikad hooned

Põhjuse arvata, et mees just vulkaanipurske kõrvalsaaduste eest põgenedes surma sai, annab see, et luud lebasid lapillidel. Need on väikesed vulkaanilist päritolu osakesed, mis on vulkaanilisest tuhast pisut suuremad, läbimõõduga kahest 64 millimeetrini. See viitab, et esimese linna sadanud tuhasajuhoo võis haige jalaga noor mees üle elada.

Säilmeid leiti hiljuti avastatud nn Rõdude alleelt, mis ristiti sedasi seepärast, et sealt on leitud mitmeid uhkeid hooneid koos säilinud rõdudega. Mõnel rõdul olevad freskod on veel lausa originaaltoonides.

Pompei arheoloogiapargi direktor Massimo Osanna ütles, et haige jalaga ja peast ilma jäänud mehe skeleti „erakordne“ leid sarnaneb ühe teise hiljutise avastusega, mille puhul leiti samuti puudega pompeilase säilmed.

„Lisaks sellele, et sellistel avastustel on emotsionaalne mõju, on võimalik võrrelda nende haiguslugusid ja elustiile, samuti viise, kuidas nad plahvatuse eest pageda üritasid,“ ütles ta. „Kuid kõige olulisem on see, et me saame neid uurida täpsete instrumentidega ja kõrgel professionaalsel tasemel, mis pilti Pompeist järjest täpsemaks maalida aitavad.“

Uute kaevamiste raames on viimastel kuudel leitud ühest tallist ka omaaegse tõenäoliselt hinnalise hobuse säilmed ning 7-8 aastase lapse skelett – esimene omalaadne, mis aastakümnete jooksul avastatud on.

Paljud jõudsid targu lahkuda

Väljakaevamised käivad suurprojekti raames, mille raames kaevatakse, konserveeritakse, taastatakse ja hooldatakse vulkaanituha alla mattunud ja seal säilinud linna arheoloogilist pärandit.

Vulkaanipursetele eelnevad tavaliselt maavärinad ja nii oli see ka Vesuuvi puhul. Kuid linnaelanikud selle pärast liiga palju ei muretsenud. Pompeilased olid harjunud, et nende kandis maa keskmisest sagedamini värises. Siiski - enne seda, kui lõõmpilv Pompei ja teise linna, Herculaneumi ära küpsetas ja need tuha alla mattusid, oli Vesuuv lisaks värinatele veel umbes päeva jagu pursata jõudnud ja paljud linlased evakueerusid. Säilinud on kaks vanarooma riigitegelase ja juristi Plinius Noorema kirja Tacitusele, kus ta purset üksikasjalikult kirjeldab - selle inglisekeelest tõlget saab lugeda SIIT, vahendab ScienceAlert.