Bean ja komandör Pete Conrad väljusid moodulist Kuu pinnale kaks korda, veetes seal kokku 7 tundi, 45 minutit ja 18 sekundit. Nad viisid läbi mitmesuguseid katseid, kogudes 34 kilogrammi kivimi- ja pinnaseproove ja seadsid üles aparatuuri Kuu magnetvälja, päikesetuule ja seismilise aktiivsuse mõõtmiseks.
Erinevalt sama aasta juulis Kuule lennanud kuulsast Apollo 11 missioonist, mis laskus Kuule neli miili ettenähtud kohast eemal, suudeti Apollo 12 kuumooduliga läbi viia täppislaskumine - õigest punktist kalduti kõrvale vaid õige pisut. Nii oligi missioon edukas, kui välja arvata ehmatav episood päris alguses - nimelt tabas kanderaketti õige pea pärast starti piksenool.
Aastal 1998 meenutas Bean tunnet, mis teda enne esimest korda kosmosesse minekut valdas: „Kui sa valmistud Kuule minema, on iga päev justkui jõulud ja sünnipäev üheskoos. Kes suudaks midagi veel paremat ette kujutada?“ küsis ta.
Sessamas intervjuus ütles Bean, et ta oli soovinud juba lapsena piloodiks saada – niikaua, kui end mäletab. Ta läks USA mereväe katselendurite kooli ja valiti NASA kolmandasse astronautide gruppi oktoobris 1963.
Alan Bean jättis Kuule oma hõbedase astronaudi rinnamärgi. Selliseid kandsid astronaudid, kes olid küll treeningu läbinud, aga polnud veel kosmoses käinud. Kuna pärast Kuul käimist pidi ta saama kuldse märgi, leidis ta, et hõbedast pole enam tarvis ja viskas selle ühte kraatrisse.
Pärast Apollot oli Bean aastal 1973 USA esimese orbitaaljaama SkyLab teise missiooni komandör. Ta oli orbiidil ümber maa 59 päeva, reisides jaamas kokku 39 miljonit kilomeetrit ja püstitades nii maailmarekordi.
Pärast aastal 1981. pensionile minemist keskendus Bean kunstile ja lõi mitmeid maale, mis Kuu-missioone kujutasid.
Apollo 17 kuumooduli piloot Harrison Schmitt ütles järelehüüdes, et Bean oli renessansiinimene, kelle entusiasm kosmose ja kunsti vastu ei raugenud kunagi. Ta lisas, et Beani Kuult kogutud paljud erinevad proovid on kink teadusele, millest on palju kasu veel täna ja tulevikuski.
Alan Bean sündis Texase osariigis Wheelers 15. märtsil 1932 ja suri eelmisel laupäeval 86-aastasena Houstonis. Nüüdseks on kaheteistkümnest Kuul käinud USA astronaudist elus veel neli – Buzz Aldrin, Dave Scott, Charlie Duke ja Harrison Schmitt.