Kuid kas ka inimene ise ja inimtegevus on teistele metsikutele elusorganismidele vähkitekitav? Tartu Ülikooli teadur Tuul Sepp väidab värskes teadustöös, et on küll, kirjutab ERR Novaator.

Prantsuse teadlase Frederic Thomas' juhitud rahvusvaheline uurimisgrupp, mille koosseisus ka Tuul Sepp vähi levikut uuris, leidis juba olemasolevaid teadustöid analüüsides, et vähi kui haiguse esinemissagedus ja olulisus on inimtegevuse võimaliku tagajärjena tugevalt alahinnatud.

Teadlased kirjeldasid juba teadaolevaid vähki soodustavaid tegevusi (nagu reostus ja toksilised ained), aga pakkusid ka uusi, seni vähkkasvaja tekkega vaid kaudselt seostatud inimmõjusid, mis teadlaste hinnangul suurendavad loomade vähiriski: nagu valgusreostus, urbaniseerumisega kaasnevad protsessid (näiteks inimestele toodetud toidu söömine metsikute loomade poolt) ja loomapopulatsioonide geneetilise mitmekesisuse vähendamine.

Kõigi nende potentsiaalselt negatiivsete mõjude tulemusena tõuseb looduslikus keskkonnas elavate loomade seas vähki haigestumise tõenäosus. – Jah, inimesed muudavad metsikut loodust viisil, mis tekitab loomades vähki.