Uus hüpotees: Pluuto võib koosneda kuni miljardist komeedist

Ehkki planeedi tiitel on kaugelt taevakehalt ära võetud, ei kahanda see Pluuto huviväärsust. Väikeplaneedi keemilist koostist uurinud teadlased pakkusid välja uue idee: see koosneb komeetidest.

Hetkel käibiva põhiteooria järgi on planeedid moodustunud väiksemate objektide koondumisel. Pluuto paikneb teisel pool Neptuuni asuvas Kuiperi vöös, mis on sarnane Jupiteri ja Marsi vahelise asteroididevööga, ainult sellest kordi suuremate mõõtmetega. Pluuto on ise vöö suurim objekt.

Nüüd on leitud, et põhjalikult uuritud Tšurjumov-Gerassimenko komeedi (teise nimega 67P) ja Pluuto vahel on olulised sarnasused, mis SwRI (USA edelaosariikide uurimisinstituut) teadlaste hinnangul pole juhuslikud. Eriti sarnane on komeedil ja Pluuto Sputniku tasandikul leiduv lämmastikujää.

Tänu Pluutot uurinud sondile New Horizons ja 67P-d uurinud Rosettale on nüüd rohkesti andmeid nii sabatähtede kui ka Pluuto kohta, kirjutab Space.

„Me oleme loonud kosmokeemilise niinimetatud hiidkomeedi mudeli, mis puudutab Pluuto moodustumist,“ teatas geokeemik Christopher Glein SwRI kosmoseteaduste ja inseneeria teaduskonnast. „Leidsime huvitava sarnasuse: hinnanguline lämmastiku hulk liustikus ja see kogus, mida võiksime oodata, kui Pluuto oleks moodustunud umbes miljardist Kuiperi vöös leiduvast 67P-le sarnasest objektist, on kooskõlas.“

Lämmastik mängib Pluutol umbes sarnast rolli nagu metaan Titanil või vesi Maal; Saturni kuul Titanil on teatavasti vedela metaani järved, Pluuto pinnatemperatuuride juures moodustab lämmastikujää aga liustikke nagu veejää Maal. Kui Maa atmosfäärist on lämmastik umbes 78 protsenti, siis Pluutol on see protsent umbes 98. Kui Pluutol leiduv lämmastikujää ja atmosfääris sisalduv lämmastik kokku liita, on elementi seal ebatavaliselt palju. Varem arvati, et selle on sinna toonud komeedid, aga ka selle mudeliga oleks raske lämmastiku sedavõrd suurt hulka selgitada.

Idee Pluutost kui komeetidest endist kokkumätsitud kerast on küll rabav, aga sama üllatav oli ka pisiplaneedilt atmosfääri leidmine ning ka tänu New Horizonsile saadud viited sellele, et pinna all võib Pluutol olla ookean.

Mõistagi on hüpoteesil ka nõrku kohti: peamine neist on see, et New Horizons leidis Pluutolt üsna vähe vingugaasi, mida üldiselt komeetidel rohkelt leidub. Suur hulk seda võib olla maetud sügavale Sputniku tasandiku alla, mistõttu ei pruukinud sond seda tuvastada. Lisaks on see kooskõlas pinnaaluse ookeani ideega, kuna see lagundaks vingugaasi.

Glein ütleb, et üldiselt on ülejäänud teadlased ta uurimuse soojalt vastu võtnud, ent mõnede jaoks on ta „hiidkomeedi“ idee siiski problemaatiline. „Ma ei väida, et Pluuto on komeet,“ ütleb Gelin. „Aga selle koostis võib olla sarnane ühe väga suure komeedi mudeli omaga.“