Hiigelussid ründavad Euroopat
Justine palus mehelt fototõendeid. Kuid ka saadetud fotod ei suutnud Justine'i ümber veenda. Ta arvas jätkuvalt, et tegemist on halva naljaga: "Ma arvasin, et see mees toob soojamaareisidelt usse ja teeskleb nagu oleks need oma aiast leidnud." Nimelt saatis Gros Justine'ile kokku kolm pilti, millel kõigil olid erinevat liiki ussid. Justine saatis Gros'le lakoonilise vastuse: "Meil Prantsusmaal selliseid usse ei ole!"
Hakates asja uurima, selgus aga, et Gros ei olnudki nalja teinud ja ka ussid olid Prantsusmaal täiesti reaalselt olemas. Tänaseks on Gros ja Justine kaasautorid teaduspublikatsioonile, mis kinnitab, et tõenäoliselt rahvusvahelise kaubanduse tagajärjel on Prantsusmaale jõudnud juba vähemalt viis uut liiki vasarpea-lameusse. Teadustöö valmis koguni 100 erineva tähelepaneliku kodaniku kaasabil, kes ussidest teatasid, nendest uurijatele pilte saatsid ning isendeid uurimiseks kogusid.
Kokku leiti Prantsusmaalt maismaaosast kolme liiki usse: Bipalium kewense, Diversibipalium multilineatum ja üks nimetu Diversibipaliumi liik. Lisaks leiti kolme liiki usse Prantsusmaa teistel territooriumitelt (Prantsuse Guajaanalt, Prantsuse Polüneesiast ja Prantsusmaa Kariibi saartelt): Bipalium kewense, Bipalium vagum ja üks sinine Diversibipaliumi liik.
Mitte ainult Prantsusmaa
Prantsusmaa ei ole aga ainus riik, kus hiigelusside invasiooni kohta teateid on. Teateid võõrliikidest on ka näiteks Ühendkuningriigist. Prantsusmaad eristab aga asjaolu, et siiamaani polnud keegi usside olemasolu täheldanud. Praegu hindab Justine, et ussid on Prantsusmaal resideerunud juba pea 20 aastat.
"Ma ei saa aru, kuidas selline asi võimalik on. Me elame Prantsusmaal ja see peaks olema arenenud riik - meil on palju ülikoole ja teadlasi," ütles Justine. "Ma ei saa aru, kuidas midagi sellist kahe silma vahele saab jääda." Teadlaste hinnangul võivad ussid kasvada kuni ühe meetri pikkuseks.
Roomavad keemiavabrikud
Sellised ussid elavad valdavalt mullas, kus nad jahivad teisi, väiksemaid ussikesi. Saagi halvamiseks kasutavad nad enda peas tekkivat toksiini ning samuti on neil võimekus toota liimitaolist ainet, millega end saagi külge kleepida.
Inimestele ussid õnneks ohtlikud sellegipoolest ei ole, kuid teevad siiski oma kahju kaudselt, hävitades mullas elavaid usse (näiteks vihmausse), kes selle viljakust tõstavad. Näiteks Iirimaal ja Šotimaal läbi viidud uuringu järgi hävitasid vasarpeaussid nii palju teisi mullas elavaid usse, et maa viljakus langes lausa 6%.
Ka Gros ja Justine'i poolt läbi viidud uuringu kohaselt on vajalik edasine usside mõju hindamine mulla viljakusele. Uuringut saad täpsemalt lugeda siit.
