Hiinlased saatsid äsja teele tehiskaaslase, mis hakkab Maale Kuu tagaküljelt infot edastama
Kosmosesse lennuttatud satelliidi nimi on Queqiao. Kava kohaselt järgneb sellele tänavu maandur nimega Chang`e 4. See laskub Kuu tagaküljele ja hakkab sealt Queqiaole infot edastama, satelliit omakorda "põrgatab" teabe Maale edasi.
Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis sel kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Seetõttu on me kaaslane meie poole pidevalt sama küljega.
Oleme Kuu kuklapoolt küll tänu kosmoseparaatidele ja Apollo missioonidele näinud, aga ainus inimeste ehitatud seade, mis sinna laskunud on, oli Ranger 4 1962. aastal. Selle ülesanne oli saata Kuu tagakülje pinnalt kümne minuti jooksul enne sellega kokkupõrkamist fotomaterjali ja muid andmeid. Sondi päikesepaneelid ja navigatsioonisüsteemid aga tõrkusid töötamast ning Ranger 4 ei saatnud tagasi mitte midagi.
Satelliit paigutub Langrange`i punkti
Kui ka Kuu tagaküljele mingi seade saata, on probleem selles, et Maale sealt raadiosignaalide abil teavet võimalik saata ei ole. Seepärast Queqiao teele läkski. See paigutatakse niinimetatud Langrange`i ehk L-punkti. Sedasi nimetatakse asukohta ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe teineteise ümber tiirleva suure massiga keha suhtes paigal püsida. Neis punktides tasakaalustavad teineteist gravitatsioonilased jõud ja orbitaalne liikumine. Vikipeedia ütleb, et selliseid punkte on igal suurte kehade paaril kokku viis: L1, L2, L3, L4 ja L5. Neist kolm esimest on ebastabiilsed ning kaks viimast stabiilsed punktid.
Queqiao paigutub punkti L2, mis tähendab, et see on Maa ja Kuuga kogu aeg samal joonel. Nii saab Maa pealt Chang`e 4 maandurit (või siis kuundurit, kuidas keegi soovib) kontrollida ja ka andmeid Kuult Maale saata.
Queqiao on varustatud ka Hollandi raadioastronoomia instituudi (ASTRON) teadlaste ehitatud antenniga, mis on samuti Kuu tagaküljele mõeldud. Sellega loodetakse vastu võtta raadiolaineid, mille sagedus on madalam kui 30 MHz. Maal neid tuvastada ei saa, sest meie planeedi atmosfäär blokeerib need, kuid just niisugused lained võivad sisaldada infot Universumi algusaegade kohta, mispärast neid ka mõõta tahetakse.
Maanduri pardal on kartuliseemned
Queqiaoga koos saadeti kosmosesse ka kaks mikrosatelliiti, mis saavad Kuu tehiskaaslasteks elliptilistel orbiitidel.
Kuule laskuva Chang`e 4 pardal on kartuli ja müürlooga (esimene taim, mille kogu genoom sai kaardistatud) seemned, lisaks ka siidiussikookonid. Neid hoitakse minibiosfääris ja vaadatakse, kas seemned ja ussikesed on võimelised Kuul kasvama.
