Savitahvlid paljastasid iidse Mesopotaamia linna pikalt saladuses püsinud asukoha

Tübingeni ülikooli teadlased leidsid 3200 aasta vanused savitahvlid eelmisel suvel paigast, mis jääb tänapäeva Iraagi Kurdistani-ossa ja mille nimi on praegu Bassetki. Nagu tahvleilt selgub, asus tuhanded aastad tagasi seal linn nimega Mardaman, mille kunagisest olemasolust ajaloolased küll teadlikud olid, ent mille asukohta ei teatud.

Omapärane on, et arheoloogid olid tegelikult linna kohal juba alates aastast 2013 väljakaevamisi teinud, teadmata, millise iidse paigaga täpselt tegu on. Eelmisel suvel leitud tahvlitelt ilmnes aga, et arheoloogide jalge all on Mardaman - linn, millele viitavad paljud vanad allikad, kuid mille asukohta polnud seni veel keegi täpselt määrata suutnud.

Smithsonian kirjeldab, et savitahvlid olid asetatud keraamilistesse nõudesse ning maa sisse kaevatud. Paljud neist olid ajaga kahjustatud ja purunenud, nii et esimese asjana pidid teadlased nende tükke justkui puslet kokku sobitama hakkama.

„Võimalik, et tahvlid peideti vahetult pärast seda, kui nende asukohta kunagi ümbritsenud hoone purustati. Võib-olla oli info määratud kaitsmisele ja säilitamisele järeltulevate põlvede tarvis,“ oletab juhtivuurija professor Peter Pfälzner.

Pärast tükkide kokku sobitamist võeti ette neil oleva kiilkirjas teksti dešifreerimine, mille viis läbi Heidelbergi ülikooli assüüria keele spetsialist Betina Faist. Selgus, et et tahvlid on pärit umbes aastast 1250 eKr ehk ajast, mil linn oli Kesk-Assüüria impeeriumi osa ja ühe seni tundmatu provintsi keskus. Tahvlid olid provintsi valitseja kuberner Assur-nasiriga seotud dokumendid, mõned neist kirjeldasid ka ta igapäevategemisi.

Mardamani mainitakse esmakordselt umbes aastal 2250 eKr. Aastail 2100-2000 eKr oli see oluline kaubanduskeskus ja iseseisev kuningriik. Linn vallutati aastal 1786 eKr Šamši-Adad I poolt, kes vallutas suure osa iidsest Lähis-Idast, luues Ülem-Mesopotaamia riigi.

Mõnda aega hiljem oli Mardaman taas iseseisev ja selle elanikud jõudsid nautida lühikest õitsenguperioodi, kuni Zāgrose mägedest saabunud hõimud linna maatasa tegid.

Seejärel Mardamani enam ei mainita, aga eelmisel aastal leitud ja nüüd dešifreeritud tahvlid on tõendiks, et mägilased ei teinud linnale siiski lõppu peale. Elu Mardamanis jätkus ja nagu tahvleilt selgus, omandas linn vahemikus 1250-1200 eKr taas olulise rolli Kesk-Assüüria impeeriumi osa ja provintsikeskusena.