Lühike vastus: jah, viirusetõrje-tarkvarast on kasu ikka. Halvimal juhul kujuneb see viimaseks kaitsevalliks ootamatu rünnaku vastu.

Asi on selles, et pahavara levib mitmel eri viisil, millest üks tänapäeval levinud võimalus on tavarakendustes leitud augud, nõrkused vm.

Selleks ajaks, kui tootja sellest teada saab ja paranduse välja annab, võib pahavara juba liikvel olla ja halvimal juhul kiiresti tohutu hulga arvuteid nakatada.

See tähendab muu hulgas seda, et kui pahavara mõnda veebikeskkonda laadida, võib sellega nakatuda lihtsalt saiti külastades. Sa ei pea selleks kahtlast saiti külastama, rünnaku käigus võib pahavaraga "varustada" teoreetiliselt mistahes saidi - ka näiteks panga või finantsteenuse oma.

Kui sait püüab näiteks brauseri või selle plugina turvavea teel arvutisse pahavara saata, siis püüab see esiteks paigaldada mingi rakenduse, mille abil hiljem rohkem kontrolli haarata - näiteks sellise, mis salvestab iga klahvivajutuse (keylogger).

Viirusetõrje ei pruugi kaitsta turvavea eest, aga võib tõenäoliselt kinni püüda ja nn karantiini saata pahavara, mis püüab selle kaudu su süsteemi sisse hiilida.

See ei aita muidugi linkide klõpsamise või failide avamise korral, nii et suur osa turvalisusest sõltub endiselt kasutaja ettevaatlikkusest.

Mõni viirusetõrjeprogramm on varasematel aegadel kurikuulsust pälvinud arvuti aeglasemaks muutmisega. Ka praegusaja viirusetõrjed võivad tüütult teavituse- ja reklaamirohked olla. Arvutid on samas palju kiiremaks muutunud ja neid see enam ei sega.

Uuemates Windowsides (alates 8) on juba lisatud ja eelpaigaldatud tõrje Windows Defender. See ei nõua palju ressurssi, ei sisalda ebavajalikke või tüütuid üllatusi nagu reklaamid ja ajab igati asja ära. Kui see on Windowsi osa, siis võib seda lugeda ohutumaks kui teisi viirusetõrjeid, mida peab eraldi paigaldama.

Lisaks muidugi tavalised ohutusabinõud:

* ära klõpsa suvalistel linkidel

* ära ava suvalisi faile

* ära külasta kahtlaseid saite

* laadi alla kõik tarkvaravärskendused programmidele ja opsüsteemile, mida kasutad

* aeg-ajalt lase viirusetõrjel süsteem üle skännida, kusjuures eri viirusetõrjed võivad avastada eri asju

* eemalda arvutist ebaturvaline tarkvara või plugin nagu Java või Flash

Kõik see kehtib eelkõige Windowsi arvuti puhul, vähemal määral tänapäeval ka Mac-arvutite puhul. Linuxi-põhine arvuti viirusetõrjet ei vaja ja Androidi pahavara oht on meedias tugevalt ülespuhutud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena