K9 Thunder Eestile ehk suurtükkide kõuemürin läheneb
(3)
Vastavalt riigikaitse arengukavale perioodiks 2017 – 2026 (edaspidi RKAK 2017 – 2026) on otsustatud luua 1. jalaväebrigaadi alluvusse liikursuurtükkidel põhinev suurtükiväepataljon. Ajakiri Sõdur kirjutab, et tänaseks on sõelale jäänud Lõuna-Korea maaväe kasutuses olev liikursuurtükk K9 Thunder, mida eestipäraselt ristiti Kõu’ks.
Ühiskonnas on Kõu hankimine tekitanud palju diskussioone ja arvamusi jaguneb peamiselt kolmeks – ühed pooldavad valikut, teised laidavad maha ja leiavad, et sama raha eest võiks hankida palju rohkem odavamaid relvasüsteeme ning kolmandad leiavad, et kogu liikursuurtükkide hange on mõttetu ja tuleks keskenduda rohkem keskmaa õhutõrje ja tankide hankimisele.
Kuna RKAK 2017 – 2026 otsused on tehtud, siis käesolev artikkel keskendub peamiselt K9 Kõu ja uue liikursuurtükiväe võimearengu kirjeldusele.
Liikursuurtükkide hankega astume oma suurtükiväes järgmise väga olulise arengusammu. Kuna suurtükiväe rakendamisel omame juba enam kui 20 aastast kogemust, siis loomulikult teame täpselt, mida ja milleks me hangime. Kuna tegemist on väga olulise ja suure hankega kogu taasiseseisvunud Eesti suurtükiväe ajaloo jooksul, siis pole mõtet raisata raha lühinägelikult, vaid pigem panustada pikemaajalisele jätkusuutlikkusele. K9 Kõu, hoolimata faktist, et ta tuleb meile juba 10-aastase kasutusajalooga, on kindlasti parim, mida me olemasoleva ressursi eest saame.
K9 Kõu on suurtükk, mida võib samale reale asetada sakslaste PzH2000, venelaste 2S19M1 või M2 ja 2S33 ning brittide AS90-ga (kui sellele on asetatud pikem raud). K9 Kõu arendamisel võeti aluseks ameeriklaste M109, kuid anti talle paremad omadused, milleks on relvasüsteemi suurem korpus, mis võimaldaks 155/52 kaliibri pikkusega raua rakendamist, automaatne ja seega kiirem laadimissüsteem, tänapäevane asukoha määramise süsteem, relvasüsteemi tööd reguleeriv elektrooniline juhtimissüsteem, võimsam mootor jm.
Peamine erinevus maailma parimaks peetavast PzH2000 on selle kasutamise lihtsus, mis võimaldab ajateenijatest meeskonnale kiirelt õpetada relvasüsteemi. See oli ka üks olulisemaid nõudeid Lõuna-Korea maaväel, kuna ka seal sarnaselt Eestile rakendatakse kohustuslikku ajateenistust, mis on nende kaitseväe peamine isikkoosseisuga komplekteerimise viis. Lisaks on Kõu elutsükli kulud tunduvalt väiksemad kui ülitehnoloogilise PzH2000 ülalpidamine.
Eestisse on kavas hankida esmalt 12 relvasüsteemi, mis on miinimumvajadus ühe jalaväebrigaadi tuletoetuse tagamiseks. Liikursuurtükkidega varustatakse 1. jalaväebrigaad, kuna mehhaniseeritus nõuab ka kiiremat tulepositsiooni tegevust, et tagada vajalik tuletoetus kiirelt muutuvates lahinguolukordades. Esimesed Kõud saabuvad Eesti pinnale 2021. aastal. Tähtaeg tuleneb vajadusest valmistada Eesti jaoks ette uut tüüpi relvasüsteemidele vajalikud tingimused, milleks on taristu K9-te hoiustamiseks ja ekspluateerimiseks, isikkoosseisu komplekteerimine ja ettevalmistamine, väljaõpe ning vajalike remondi- ja hooldustingimuste ettevalmistamine.
Loe edasi SIIT.
