Tänase Siselinna kalmistu vanim osa on 1775. aastal rajatud endine Vene õigeusuliste Aleksander Nevski koguduse kalmistu. 1856. aastal lasksid Tallinna kaupmehed Aleksandr Jermakov ja Ivan Germanov ehitada kalmistule Aleksander Nevskile pühendatud kivikiriku. Ilus pühakoda hävis Nõukogude Vene pommirünnaku tagajärjel 9. märtsil 1944. Kiriku aseme lähedal Veerenni asumi piiril kalmistu värava juures on säilinud aga punastest tellistest kabelihoone, mis just ilusasti korda tehti.

Nevski kalmistu kirik enne Teist maailmasõda.

Vene turule, keset tänast Viru ringi ehitati 1888. aastal väike õigeusu kabel, mille kaitsepühakuks kinnitati venelaste rahvuskangelane Aleksander Nevski. Pühakoda lammutati 1922. aastal (samal ajal tõmmati Vabaduse väljakul maha ka Peeter Suure monument). Kunagise Rotermanni kaubamaja ligidale tulpkabeli asemele Roman Nymani projekti järgi rajatud bütsantsi stiilis kabel avati Jordani pidustusteks ehk Jeesuse Kristuse ristimispäevaks. Nii voolas seal pühitsetud vesi kuldsest kraanist carrara marmorist raiutud vaasi. Kivikabelit kasutati aasta ringi.

Keset tänast Viru ringi seisnud Nevski kabel ülemöödunud sajandivahetusel. paremal näha hobutramm ehk konka ning Vene turu putkad hilisema Viru hotelli ees ja kohal.
Ja nüüd jõuame Aleksander Nevski katedraali sünnilooni. 19. sajandi teises pooles laius tänase katedraali kohal kaunis lossi aed ja turuplats. Venestamise eestvedajaks oli tsaarivõimu siinne kõrgeim esindaja Eestimaa kuberner Sergei Šahhovskoi, kel sündis idee ehitada lossi ette võimas õigeusu kirik ja pühitseda see 13. sajandil Läänekiriku ekspansiooni peatanud mehele.

Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakiriku nurgakivi pandi 1894. aastal. Samal aastal asus troonile Venemaa viimane keiser. Sajandivahetuseks kuus aastat hiljem oli uhke katedraal valmis. Ja kuigi veerandsada aastat hiljem peeti Eesti Vabariigi ajal Riigikogu tasemel korduvalt plaani kirik lammutada või ümberehitada, seisab kuldsete kuplitega pühakoda Toompeal täies hiilguses tänaseni. Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule.

Artikli koostamisel on kasutatud Tallinna entsüklopeedia andmeid.
Järgmisel korral räägime Saaremaal Sõrves asunud Anseküla kirikust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena