Andmete analüüs näitab, et 2015. aastal läks alkoholi ja tubaka tarvitamine inimkonnale maksma rohkem kui veerand miljardit, muude, keelustatud uimastite tarvitamine aga mitukümmend miljonit tervislikel põhjustel kaotatud eluaastat (ingl DALY; disability-adjusted life years). Uurimus ilmus teadusajakirjas Addiction.

Iga seitsmes suitsetab

Kõige suuremat lõivu tervisele nõuab tubakasuitsetamine, samas kui keelatud uimastitest johtuv tervisekoormus on kõige väiksem. Globaalsed hinnangud annavad mõista, et peaaegu iga seitsmes täiskasvanu (15,2%) suitsetab tubakat ning üks viiest täiskasvanust möönab vähemalt üht ohtra alkoholi pruukimise episoodi möödunud kuu jooksul.

Muu maailmaga võrreldes on Kesk-, Ida- ja Lääne-Euroopas täheldatud püsivalt suuremat alkoholipruukimise määra ühe elaniku kohta (vastavalt 11,61, 11,98 ja 11,09 liitrit) ning ohtrate tarvitajate kõrget osakaalu kõigi tarvitajate seas (vastavalt 50,5%, 48,2% ja 40,2%). Samades Euroopa piirkondades oli valdavaim ka tubakasuitsetamine (Ida-Euroopas 24,2%, Kesk-Euroopas 23,7% ja Lääne-Euroopas 20,9%).

Keelatud uimastite tarvitamise valdavus oli oluliselt väiksem. Hinnanguliselt tarvitas kanepit möödunud aasta jooksul vähem kui üks 20st inimesest; hinnangud amfetamiinide, opioidide ja kokaiini tarvitamisele olid veel oluliselt väiksemad. Kriitilisteks tulipunktideks olid USA, Kanada ja Australaasia. USA-s ja Kanadas olid rekordilised kanepi- opioidi- ja kokaiinisõltuvuse määrad (vastavalt 748,7 [694,8; 812,3], 650,0 [574,5; 727,3] ja 301,2 [269,3; 333,7] 100 000 inimese kohta). Australaasias (Austraalias ja Uus-Meremaal) oli kõige valdavam sõltuvus amfetamiinidest (491,5 sõltlast 100 000 inimese kohta [441,4; 545,5]), kuid levinud oli ka sõltuvus kanepist, opioididest ja kokaiinist (vastavalt 693,7 [648,1; 744,4], 509,9 [453,7; 577,8] ja 160,5 [136,4; 187,1] 100 000 elaniku kohta).

Mõnedes riikides ja regioonides (nt Aafrikas, Kariibi mere saartel, Ladina-Ameerikas ja Aasias) on teavet uimastite kuritarvitamise ja sellega kaasneva haiguskoormuse kohta vähe või puuduvad vastavad andmed sootuks. Enamasti on tegu madala või keskmise sissetulekuga riikidega, kus sageli rakendatakse karistuspõhiseid uimastipoliitilisi meetmeid ja kus tõsised poliitilised ja ühiskondlikud rahutused on tavalised. Nendes riikides on hädavajalik olukorda põhjalikult kaardistada, kuna neid ähvardab uimastipruukimise valdavuse ja sellega kaasnevate tervisekahjude plahvatuslik kasv.

Osa andmete usaldusväärsus on piiratud

Aruanne „Alkoholi, tubaka ja keelatud uimastite tarvitamise globaalne statistika: aruanne olukorrast 2017. aastal“ (Global Statistics on Alcohol, Tobacco, and Illicit Drug Use: 2017 Status Report) on koostatud peamiselt maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO, ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo UNODC ning USA-s Seattle’is Washingtoni ülikooli juures tegutseva terviseandmete ja -hinnangute instituudi IHME kogutud andmete põhjal.

Autorid rõhutavad, et andmete — eriti nende, mis puudutavad keelatud uimasteid — usaldusväärsus on oluliselt piiratud, kuid usuvad, et kogu vastava teabe koondamine ühte kohta teeb siiski valitsustele ja rahvusvahelistele ametkondadele lihtsamaks sõltuvusainete tarvitamist piiravate poliitiliste meetmete väljatöötamise.