Leeuwarden: pidevalt muutuva nimega linn Hollandis (kasutusel on olnud juba üle 220 nimevariandi!)
Leeuwardeni — või Ljouwerti, Liwwaddeni, Leewaddeni, Luwti, Leawardi või näiteks Leoardia, nagu seda ajavahemikul 11. sajandist kuni 19. sajandini erinevalt nimetatud on — hüüdnimi on Saja Nimega Linn.
Nimi on olnud lakkamatus muutumises juba 10. sajandist alates. Guinnessi maailmarekordiraamatu andmetel on linna nimel olnud oluliselt rohkem kirjapilte kui sada — kokku vähemalt 225. Kuidas on üldse võimalik, et ühel linnal on nii palju nimesid?
Leeuwardeni ajalookeskuses töötava linnaajaloolase Henk Oly osutusel pole nimeohtruse selgitus ei lihtne ega ka sirgjooneline.
Traditsiooni kohaselt ongi nimel „Leeuwarden“ olnud mitu eri vormi — friisikeelne nimi (Ljouwerd), selle hollandikeelne vaste (Leeuwarden) ning linna piires kõneldavas kohalikus murrakus ehk nn liwwaddersi keeles koguni kaks kuju (Leewwadden ja Liwwadden).
Olukorda keerukustab asjaolu, et samas provintsis mujal viidatakse linnale nimega Luwt, samas kui läbi sajandite on õpetlased sageli kasutanud selle latiniseeritud vormi Leovardia. Kui lisada foneetilised variandid, millest enamikul on ortograafilised tagajärjed, kasvab võimalike variantide hulk plahvatuslikult.
„Enne 1804. aastat puudus linna nimel ametlik kirjapilt ning inimesed kirjutasid seda enam-vähem sellisel kujul, nagu olid harjunud sõnu hääldama,“ selgitas Oly. „Näiteks võidi kirjutada kas Ljouwerd või Ljouwert, kuna „d“ sõna lõpus võib kõlada sarnasetl „t“-ga.
Täpselt ühesugune hääldus on ka variantidel Lyouwerd, Ljouwerd ja Liouwerd. Nende variantide kombineerimisel muutub võimalike kirjapiltide hulk peaaegu lõpmatult suureks.“
225 nimevariandist koosnev rekordiline nimekiri on 19. sajandi arhivaari Wopke Eekhoffi, 1838. aastal linnaarhiivis tööle asunud hõbesepa poja pärand. Hollandis esimese inimesena sellisesse ametisse määratud Eekhoffile anti selgesõnaline ülesanne: koguda linna ajaloo kohta kokku kõik, mis tal koguda õnnestub, ja kureerida munitsipaal-kunstikollektsiooni.
Kuna Leeuwardenile oli sajandite jooksul kogunenud kümneid nimevariante — näiteks vahemikus 1500–1520 muutus linna nime kirjapilt peaaegu iga kahe aasta tagant —, oli olukord mitmeti keerukas.
Ometi õnnestus väsimatul Eekhoffil kirja panna kahe 400 leheküljelise köite jagu linna ajalugu, mis sisaldas ka ajaskaalat 1039. aastal jäädvustatud nimevariandist Livnvert kuni aastal 1846. kasutusele võetud nimeni Luweden.
Järgmised muudatused saabusid juba enne sajandi lõppu, kui nii Madalmaade kuninglik teaduste ja kunstide akadeemia Koninklijke Nederlandse Akademie van Wetenschappen 1864. aastal ning Madalmaade kuninglik geograafialiit Koninklijk Nederlands Aardrijkskundig Genootschap 1884. aastal avaldasid riigi esimesed kohanime-registrid, milles nimed olid viidud vastavusse toonaste ortograafiareeglitega. Varsti pärast seda muutusid käibivaks standardiks hollandi- ja friisikeelsed nimevormid.
„Hollandi valitsus pole Hollandi linnade ja külade nimesid tänase päevani ametlikult standardiseerinud,“ selgitas Oly, lisades, et paljud Eekhoffi kaartidest ja viitematerjalidest on jätkuvalt kasutuses.
„Reeglid tegelikult puuduvad, mistõttu oleme alates 20. sajandi algusest linna nime hollandi keeles kirjutanud Leeuwarden, samas kui Friisimaa valitsus on ametlikus kasutuses jäänud truuks nimevariandile Ljouwert.“
