Ei midagi: uue radariuuringuga ei leitud Tutanhamoni hauast salakambrit
Aastal 2015 sai hoo sisse spekulatsioon, et hauakompleksis on kindlasti veel üks avastamata ruum, kus võib puhata kuninganna Nofretete. Nüüd paistab, et Itaalia teadlaste äsjased uuringutulemused lükkavad selle oletuse lõplikult ümber.
Jutt salakambrist algas siis, kui Arizona ülikooli egüptoloog britt Nicholas Reeves ütles, et mõned detailid ühel hauakambri seinal viitavad sellele, et seal oli seina asemel kunagi uks, mis hiljem kinni müüriti. Reevesi oletuse järgi krohviti sein pärast kinni müürimist üle ja kaunistati maalingutega.
2016. aasta alguses uuris seina Jaapani radarispetsialist Hirokatsu Watanabe ja tema tulemused näisid Reevesi väiteid kinnitavad. CNN kirjutas, et ka Egiptuse tollane muististeminister Mamdouh Eldamaty ütles toona: „võime väita enam kui 90-protsendilise kindlusega, et seina taga on salaruum.“
Omajagu elevust tekitasid oletused selle kohta, mis oletatavas kambris leiduda võiks. Üks põnevamaid hüpoteese oli, et seal võivad olla ühe Vana-Egiptuse kuulsama kuninganna, Tutanhamoni kasuema Nofretete säilmed.
Reeves ütles veel, et Tutanhamoni haud võiski olla ehitatud esialgu just nimelt kuninganna jaoks, kes suri aastal 1330 eKr. Ent siis, kui noor vaarao 1323 eKr vaid 19-aastaselt hinge heitis, otsustati ta samasse hauakambrisse matta ning Nofretete paigutati ruumi võrra edasi teise kambrisse, mille sissepääs kinni müüriti.
Et kambriteooriat sajaprotsendiliselt kinnitada, tuleks see sein muidugi maha võtta. Muististeministeerium seda luba kergekäeliselt anda ei tahtnud. Seetõttu jätkati pärast Reevesi ja Wakanabe väiteid edasiste uurimistega.
Üks sõltumatu aastal 2016 seina uurinud radaritiim aga Wakanabe tulemusi kinnitada ei suutnud. Konks võis olla ka selles, et Watanabe oli oma seadmeid selliselt kohandanud, et – nagu ta ise ütles – keegi teine peale tema ta aparaatide registreeritud andmeid tõlgendada ei oskakski.
Nüüd skaneeriti seina kolmandat korda Torino polütehnilise ülikooli arheoloogi Francesco Porcelli juhtimisel. Nad uurisid seina georadariga, mille puhul kuvatakse pilt pinnase siseehitusest raadiolainete impulsside abil. Georadar on leidnud kasutust paljudes valdkondades ehitusest arheoloogia ja pinnasereostuste uurimiseni välja.
Itaallased ei leidnud mitte mingeid tõendeid, mis viitaks tühemiku olemasolule teisel pool seina. Muististeministeerium ütles seepeale, et nad järeldavad „väga suure kindlustundega“, et georadari andmed ei toeta hüpoteesi, mille järgi asuvad Tutanhamoni sarkofaagiruumiga paralleelselt veel mingid ruumid või koridorid.
Itaallased ütlesid, et arvavad end ka teadvat, miks Watanabe andmed valetasid. Nad usuvad, et krohvitud ja värvitud seinad võisid selle asemel, et lasta radarilainetel seina neelduda, hoopis seadme eksiteele ajada. See tähendab, et raadiolained rändasid sessamas ruumis ringi, kus teadlane ka ise asus, jõudsid siis tagasi vastuvõtjasse. Watanabe ei näinud andmeis mitte peidus olevat kambrit, vaid ruumi, kus ta parasjagu ise oli.
On ebatõenäoline, et keegi veel seina skaneerima hakkab ja ilmselt on nüüd ka salakambrihüpoteesil vähemalt ametnike- ja teadlastepoolne kriips peal.
