Kuidas nõudepesusvamm puhtaks saada? Selle puhastamisest on rohkem kahju kui kasu
Värske uurimus kinnitab, et mõlemast kirjeldatud tehnikast on tegelikult rohkem kahju kui kasu.
Sellisele järeldusele jõudsid kolm mikrobioloogi pärast seda, kui olid kogunud kasutatud nõudepesukäsnasid Šveitsis Zürichi lähedal asuva Villingen-Schwenningeni linna majapidamistest.
Teadusajakirjas Nature Scientific Reports ilmunud töös kirjeldavad uurijad, et nad palusid peredel, kellelt svamme kogusid, kirjeldada nende kasutamist — kui paljud inimesed neid milleks täpselt pruukisid, kui sageli käsnu vahetati ja kas neid üritati ka kunagi puhastada.
Käsnadest leitud DNA ja RNA analüüsid näitasid, et nende pinnal ja sees elas kokku keskeltläbi 362 bakteriliiki. Bakterikolooniate koguhulk oli jalustrabav — ühes kuuptollis käsnas elas kokku umbes 82 miljardit bakterit. (Uurimuse kaasautori Markus Egerti osutusel on see võrreldav inimese väljaheites leiduvate bakterite hulgaga.)
Uurides baktereid, mis leidusid käsnadel, mille kasutajad olin tunnistanud nende regulaarset puhastamist, avastasid teadlased, et käsna desinfitseerimine mikrolaineahju, äädika või nõudepesumasina abiga on hullem kui lihtsalt kasutu.
Paistab nii, et katsed käsna puhastada tapavad osa bakteritest, kuid tekitavad samas elukeskkonna, mis sobib vohamiseks just kõige vastikumatele mikroorganismidele.
Regulaarselt puhastatud käsnades oli arvukamalt näiteks selliseid baktereid nagu inimestel nakkuseid põhjustav Moraxella osloensis (kuigi pole selge, kui tõenäoline on selle nakkuse saamine just pesukäsnast.) Sama bakter on enamasti ka põhjus, miks must pesu haiseb. Käsna mikrolaineahjus kuumutamine ei tee tõenäoliselt muud kui muudab baktereid veel haisvamaks.
Kahjuks pole määrdunud käsnaga palju muud peale hakata kui see ära visata. Võite seda ju korduvalt kasutada näiteks tualettruumi või muu toiduainetest võimalikult kaugele jääva paiga puhastamiseks, aga paistab, et kõige kindlam viis olla veendunud, et käsn on puhas, on lihtsalt osta uus käsn.
