Metsad suudavad ise vihma esile kutsuda; teadlased teavad nüüd, kuidas
Selgemaks saanud molekulaarsed mehhanismid aitavad paremini mõista atmosfääri protsesse ja ka inimmõju kliimale, kirjutab ERR Novaator.
Atmosfäär koosneb paljudest komponentidest, millest osad on väga kõrge kontsentratsiooniga, nagu lämmastik ja hapnik (kokku >81%), ning teised väga väikesega (vaid miljondik).
Kuid kogus ei ole olulisuse näitaja ja just väga madala kontsentratsiooniga ühendid määravad tihtipeale õhu saastatust ja ka kliimat. Ühed sellised on oksüdeerunud orgaanilised ühendid, mida on vaid üks molekul iga saja miljardi õhumolekuli kohta.
Osakeste tekkeprotsessid on toimunud planeedil Maa nii kaua kui on olemas olnud atmosfäär ja pilved. Väikesed nanomeetrite suurused osakesed, mida palja silmaga ei näe, ongi pilvetekke aluseks – just nendele äsja avaldatud teadustöö keskendubki.
Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vanemteadur Heikki Junninen rõhutab: "See avastus on väga oluline mõistmaks atmosfääris toimuvaid osakeste ning pilvepisarate tekkega seotud protsesse. Pilved reguleerivad planeedi energiabilanssi, ning läbi selle kliimat. Suure osa osakeste, nagu ka pilvepisara tuumakesed, tekkimisprotsesse avastatakse alles praegu."
