Alates 1813. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli Taheva aga von Wulfide aadlisuguvõsa omanduses. Mõisa viimane omanik oli Maximilian von Wulf.

Ajaloolisel Võrumaal Hargla kihelkonnas asuv Taheva mõis (saksa keeles Taiwola) asutati 17. sajandil. Pärast Põhjasõja kuulus mõis von Delwigidele ja von Kosküllidele. Alates 1813. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli Taheva aga von Wulfide aadlisuguvõsa omanduses. Mõisa viimane omanik oli Maximilian von Wulf.

Esinduslik kahekorruseline neobarokne peahoone valmis arhitekt August Reinbergi projekti järgi 1907. aastal. Kõrge sokliga hoonel olid eenduvad tiivad. Hoonet ilmestas arvukate väljaehitustega murdkelpkatus, keskosa kaunistas barokne torn.

Alates 1927. aastast asus Taheva mõisa härrastemajas laste sanatoorium.
1926. aastal avas töö- ja hoolekandeministeerium Taheva mõisas vigaste laste kodu, mis 1927. aastal kujundati ümber tuberkuloosihaigete laste sanatooriumiks. 1935. aastal oli mõisas suurem tulekahju, milles said kannatada mitmed hooned. Taastamistööde käigus said hooned aga õige pea korda.

Taheva mõisa kaunis härrastemaja põles 1944. aasta suvel Teise maailmasõja lahingute käigus. Täna on sellest järel vaid võsastunud müüriosad.

Säilinud on aga suur hulk arvukatest mõisa kõrvalhoonetest. Neist esinduslikem on 1820. aastatel ehitatud jääkelder. Kaunis sammasportikusega ait samast perioodist on aga varemeis. 2004. aastani tegutses mõisa hoonetes Taheva Lastesanatoorium. Peale sanatooriumi sulgemist asuvad mõisakompleksis Sihtasutuse Taheva Sanatoorium asenduskodu, turvakodu ja hooldekodu.

Mõisa parkmets on kujundatud temaatiliseks Krõllipargiks.
Täna kuulub Taheva mõis Valgamaa Valga valla koosseisu.

Taheva mõisa varemed tänapäeval.
Artikli koostamisel on kasutatud lehekülje www.mois.ee ja Taheva Sanatooriumi kodulehe infot.
Järgmisel korral räägime Tallinna kesklinnas asunud Hans Kubu eragümnaasiumist