Saaremaale paigutati aastase pausi järel taas mägrakaamera. Viimati 2016. aasta novembris töötanud kaamera ette jäid mõni öö tagasi ka juba väikesed pojad.
2016. aastal oli selles mägralinnas kolm poega, keda kaamera jälgijad nägid esimest korda alles suve lõpupoole, kui nad olid juba noorukieas. Mägrad poegivad üle aasta ja see kevad on neile loomadele selles mägralinnas just poegimise aasta. Märtsis-aprillis sünnib mägral tavaliselt 2-4 poega. Nägijaiks saavad nad kuuvanuselt, umbes kahekuuselt hakkavad urust välja käima.
Põgusalt jäidki pisikesed mägrad kaamera ette juba nüüd. Videost on näha, kuidas kella kahe paiku öösel puges august välja mäger pisike kutsikas lõugade vahel, teise poja viis ta minema veerad nelja ajal öösel.
Üks versioon on, et loom viis äsja silmad avanud kaks poega sama linnaku servas olevasse päiksele avatud urgu või siis viis hoopis ca 50 m kaugusel olevasse veidi väiksemasse künkasse, kus asuvad mahajäetud ilmega urud. Võib olla ka kolmas võimalik paik, vahendab Looduskalender.ee.
Mäger elab urgudes, mida aastakümneid kasutades võivad moodustuda suured mägralinnakud. Sellised linnakud võivad olla mitme korrusega ja üle 100 urusuudmega. Ta elab monogaamsete paaridena, vahel mitu perekonda koos.
Mäger on peamiselt öise eluviisiga, alustades oma toiduotsingutega hämaras. Öine toiduring võib kujuneda mitme kilomeetri pikkuseks, kuid see sõltub elupaigast ning toidu kättesaadavusest.
Mäger on segatoiduline. Aeglase ja kohmaka liikumisega ei ole võimeline ta saaki jälitama ja toidub ussidest, tõukudest, linnupoegadest ja -munadest, hiirtest, sisalikest, konnadest, ka raipest, marjadest, seentest, juurtest. Sügisese intensiivse toitumisega kogub talveks endale rasvavarud, mis võivad moodustada 50...60% kehakaalust.
Saaremaal tegutseva mägraperekonna tegemistel saab silma peal hoida SIIN. Enamasti on nad aktiivsed just öisel ajal, nii et kui väljas on pimedaks läinud, tasub ka kaamerat uurida.
