Iidne veresaun Rootsis: terve külakese elanikud hukkusid 1500 aastat tagasi äkkrünnaku läbi
Niipalju on selgunud praegu alles algusjärgus olevate väljakaevamiste käigus. Nendega alustati siis, kui aardekütid leidsid Sandby borgi linnamäelt mõned esemed ja kohalik omavalitsus tegi arheoloogidele ettepaneku asja lähemalt uurida.
Praeguseks on kaevetöid tehtud kolmel hooajal järjest ja tänavu suvel on plaanis nendega edasi minna. Juba pärast kolme esimest tööpäeva leiti majaseinte jäänuste avastamise järel nende vahelt inimeste luustikud. See lõi arheoloogilised häirekellad helisema, sest nii nagu praegu, polnud ka siis tavaks kadunukesi pärast nende surma nelja seina vahele vedelema jätta. Liiatigi oli tollal sealkandis kombeks lahkunud kremeerida.
Hetkeseisuga on lahti kaevatud umbes seitse protsenti kogu leiukohast. Teadlastemeeskond arheoloogide Clara Alfsdotteri, Ludvig Papmehl-Dufay ja Helena Victori juhtimisel on leidnud 26 hukkunu säilmed.
Praegu meenutab omaaegset kindlustatud asulat muruga kaetud linnamägi, ent omal ajal oli see õitsev asula. Ölandil elati üsna jõukalt.
Seespool valli oli umbes 50 maja, milles võis kokku elada 200-250 inimest, mõned hoonetest olid 4-5 meetri kõrgused. Tõsi, tüüpiliselt elasid inimesed väljaspool müüre, kogunedes linnusesse ohu korral, märgib BBC.
Inimesed võidi tappa une pealt
Tänaseks on välja kaevatud kolm kodu, millest leitud inimsäilmete asendite ja vigastuste järgi võib arvata, et nad tapeti ootamatult, võib isegi arvata, et une pealt. Viieaastase lapse ja kõigest mõnekuuse imiku luud olid osaliselt söestunud viisil, mis viitab, et põlemise ajal oli luudel veel pehmet kude. See tähendab, et nad võisid tulle kukkuda või siis panid tapjad nad - elavalt või surnult - põlema.
Üks skelett, mis oli kuulunud kõige enam 15-aastasele noorele (pilt artikli päises), lebas sedasi, et ta jalad puhkasid teise skeleti kõhu kohal - justkui oleks noor põgenedes surnukehale komistanud ja kukkunud, et mitte kunagi enam tõusta. Inimluustikke ning koerte ja kariloomade jäänuseid leiti ka tänavatelt. Ühest hoonest leiti üheksa inimese säilmed. Välja tuli ka vanema mehe kolju, millesse oli pressitud neli lambahammast (kas märk kättemaksust?). Igatahes viitab kõik täielikule veresaunale.
Mis veel märkimisväärsem: leiupaigast tuli välja rohkelt aardeid. Leiti kuldmünte, klaashelmeid, sõlgi, sõrmuseid ja hõbeesemeid, mis kõik olid laiali pillutatud. Ainus, mida ei ole seni leitud, on relvad.
Kes iganes Sandby borgile kallale tungis, ei teinud seda röövimise eesmärgil, arvavad arheoloogid - juhul, kui neid ei huvitanud ainult relvad, mis sel juhul kaasa võeti. On teadmata, kas elanikud suutsid ka end mingil viisil kaitsta, aga paistab, et nad ei teinud seda. Viiendal sajandil ehk tapatöö ajal oli suur rahvasterändamine parasjagu käimas, tegu oli ebastabiilse ja segase ajaga. Ent kes ja miks külaelanikele otsa peale tegi, on raske öelda.
"Pole kahjustusi, mis meenutaks tavapäraseid lahinguvigastusi nagu näiteks löökide pareerimisel tekkinud luumõrad või näotraumad - need on mõlemad tüüpilised vigastused, mis võivad olla näost-näkku võitluse tulemuseks. Seetõttu järeldame, et ründajaid oli palju, nad ründasid mitmeid maju korraga ja siis, kui ohvrid ei olnud olukorras, kus nad võinuks end kaitsta."
"Mulle tundub, et keegi võis ründajad öösel linnusesse sisse lasta," pakkus arheoloog Helena Victor BBC-le. "See tundub, nagu olnuks tegu reetmisega."
Külast sai tabu
Kuigi saarel oli samal ajal veel umbes 15 ringkindlustusega küla, ei tulnud keegi pärast tapatööd maju tühjaks tassima või tapetuid matma. Surnukehad jäid sinna, kuhu nad kukkusid, kuni majade katused sisse vajusid, kõik kokku vajus ja varemed lõpuks murupinna alla kadusid.
Nagu uurijad ütlevad, on kaugest ajast siiski mõned pärimuskillud tänaseni kandunud. Kohalikud elanikud hoiatasid teadlasi sinna minemast, viidates ettevaatlikult paiga ohtlikkusele. "Pean tõenäoliseks, et sündmust mäletati ja sellega seondusid tugevad tabud, mis põlvest põlve sajandite vältel edasi kandusid," ütles Papmehl-Dufay.
Kohalikus Kalmari lääni muuseumis on juba vastav näitus väljas ja tööd väljakaevamistel peaks, nagu öeldud, sel suvel edasi minema. Seniste tööde tulemusi saab lugeda ajakirjast Antiquity.
