Forte annab nõu | Kuidas küberpättide eest kõige paremini oma paroole kaitsta?

Eile selgus, et internetist on leitav 215 000 Eesti internetikasutaja konto ja paroolidega otsitav andmebaas.

Eestlaste andmed pärinevad kokku 1,4 miljardi konto seast, mis on aastatel 2004-2017 lekkinud ligi 250 erinevast e-teenustest ja ettevõttest, kirjutas portaal Geenius.ee. Paljud kontod on suurte asutuste omad nagu Tartu ülikooli kliinikum, Tallinna tehnikaülikool, Tallinna linnavalitsus jne, tuhanded kontod pärinevad tasuta teenustest nagu hot.ee, mail.ee ja internetiteenuspakkujatelt Starman, Elion, Neti.ee, STV jne.

Seda, kas ka sinu parool on sinna andmebaasi lekkinud, saab kontrollida SIIT.

Kui avastasid kergendusega, et sinu andmed ei ole sel korral küberkurjategijate ohvriks langenud, siis on see kindlasti rõõmustav uudis. Aga see ei tähenda, et need igavesti turvalised on. Liiatigi on uudiseid sellistest häkkerite kogutud ja lekitatud andmebaasidest viimastel aastatel üha enam avalikuks saanud.

Nii et oma kontode turvalisuse ja paroolide tugevuse peale tasub kindlasti tähelepanu pöörata.

Kõigepealt – kui ohus sinu parool üldse on? Turvalahenduste ja -tarkvara pakkuja SplashData avaldab igal aastal enim häkitud paroolide edetabeli. Mullu oli esikümme selline:

1. 123456 (koht neljandat aastat sama)

2. Password (2.)

3. 12345678 (4.)

4. qwerty (6.)

5. 12345 (3.)

6. 123456789 (uus)

7. letmein (uus)

8. 1234567 (8.)

9. football (5.)

10. iloveyou (uus)

Siin listis olevad paroolid tuleks esimesel võimalusel ära muuta!

Aga kui sul ei ole nii lihtsat salasõna, siis saad kontrollida oma parooli turvalisust ka veebilehel How Secure Is My Password. See arvutab, kui kiiresti võtaks pahatahtlikul kurikaelal aega sinu salasõna lahtimuukimiseks.

Kuidas oma paroolid võimalikult turvaliseks muuta – mida tuleks silmas pidada? Lühidalt: korralik salasõna koosneb suurtest ja väikestest tähtedest, kirjavahemärkidest, numbritest ja on piisavalt pikk.

Veebisait Secure Safe Pro annab mõned nipid. Esiteks: ära kasuta sama salasõna kõikidel kontodel, sest nii on nad kõik automaatselt ohus, kui kurjategija ühe neist lahti muugib.

Teiseks, ürita erineda. Et erinevate kontode reeglid salasõna määramisel on sarnased (väike ja suur täht, numbrid), siis kasutavad inimesed paroolides ka sarnaseid mustreid, näiteks numbreid 1 ja 0. Ära karda kasutada paroolis erilisemaid sümboleid!

Kolmandaks, kasuta pikemaid paroole. Reeglina on pikemad alati turvalisemad, isegi kui need ei sisalda nii palju keerulisi sümboleid. Aga siiski peab meeles pidama, et pika salasõnana ei kasutataks liiga lihtsaid sõnu või fraase.

Mis on paroolihaldur?

Spetsialistide sõnul peaks iga konto jaoks olema erinev parool. Kuidas peaks üks inimene meelde jätma kümneid erinevaid keerukaid salasõnu? Selleks on abiks ka paroolihaldurid.

Paroolihaldur (ingl password vault, password manager vms) on lihtsasti seletades üks andmebaas, milles on krüpteeritud kujul hoiul sinu kontode kasutajanimed ja paroolid. Kui sul on vaja pääseda ligi veebikontole, kuid parool on meelest läinud, tuleb paroolihaldurisse võtmesalasõna sisestada ning vajalikud andmed hoidlas välja otsida.

Enamik moodsaid haldureid oskavad täita vastavaid lahtreid kasutajanime ja parooliga sinu eest, tänu millele ei ole sul vaja ennast pideva parooli otsimisega vaevata.

Lisaks salasõnade hoiustamisele täidab paroolihaldur veel kolme tähtsat ülesannet kasutaja turvalisuse tagamiseks: genereerib tugevaid salasõnu, väldib klahvinuhke ja aitab vältida pettuste ohvriks langemist.

Nii Windowsi kui Apple'i arvutite operatsioonisüsteemil kui ka populaarsematel veebisirvijatel on integreeritud paroolihaldurid või mõned nende funktsioonidest.

Forte on ka välja toonud kolm parimat paroolihaldurit, mille leiab SIIT.