VIDEO | Vaata, mis toimub ühe komeedi pinnal

Mustvalge lühivideo ei ole filmitud teps mitte Antarktikas või Mount Everestil, vaid kujutab hoopis komeedi 67P pinda, mida Rosetta kosmosesond mõne aasta jooksul jälgis.

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) satelliidi Rosetta jäädvustatud kaadrid kokku pannes, on Twitteri kasutaja landru79 teinud põneva lühivideo sellest, milline on komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko pind vaadatuna selle ümber tiirlevalt kosmosesondilt.

Näeme videos komeedi tolmust atmosfääri, mida valgustab päikesevalgus. Rosetta on siin komeedi pinnalt umbes 13 kilomeetri kaugusel ja video kokkupanemisel on kasutatud selle Osiris kaameraga 25 minuti jooksul tehtud fotosid, vahendab IflScience.

ESA teadlane Mark McCaughrean täpsustas, et videos on näha ka tähed, sest kaamera oli suunatud Suure Peni tähtkuju poole ja jäädvustas sellised täheparved nagu NGC 2362 ja NGC 2354.

Rosetta missioon algas 2004. aastal, kui see saadeti komeeti 67P/Tšurjumov-Gerassimenko püüdma. Aega läks umbes kümme aastat, 2014. aastal maandus komeedil maandur Philae.

Rosetta tiirles samal ajal komeedi ümber alguses 30 kilomeetri kõrgusel orbiidil, siis lähemal ja selle missiooni peamine ülesanne oli jälgida komeedi aktiivsust enne ja pärast Päikesele lähenemist 2015. aasta augustis.

2016. aastal maandus komeedil ka Rosetta ise, millega selle missioon ka lõppes.

Tänu Rosettale ja Philae'le, mis küll täiesti töökorras polnud, saadi 67P kohta väga vajalikku andmestikku, et komeetidest oluliselt paremini aru saada. Näiteks avastas Rosetta komeeti ümbritsevast tolmust orgaanilisi molekule.

67P on komeet, mille avastasid 1969. aastal nõukogude astronoomid Klim Tšurjumovi ja Svetlana Gerassimenko, komeet teeb tiiru Päikesele peale 6,45 aastaga ja asub kaugeimas punktis Päikesest 5,68 astronoomilise ühiku kaugusel, lähimal 1,24 astronoomilise ühiku kaugusel.