Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: lugu ühest unustusse vajunud Tallinna linnaväravast
Väikest Rannaväravat on esmakordselt mainitud Liivavärava nime all 1360. aastal. Tollal loksus meri praeguse Mere puiestee joonel. Aastatel 1453-1456 väravakompleksi laiendati. Nelinurksest, lõpuks kuni 20 meetrit kõrgest peaväravatornist viis väravakäik samuti nelinurkse eesväravani. Üle vana vallikraavi hilisema Uue tänava kohal viis sild. Peavärav asus Brookusplatsi juures Vene ja Olevimäe tänava nurgal. Eesväravad jäid aga otsapidi Olevimäe ja Uue tänava nurgale. Suurem osa vanast väravast lammutati juba 1779. aastal, viimased müürijupid aga alles 1887. aastal.
Praegune Väikese Rannavärava tänav tähistab aga kohta, kust Väikese Rannavärava vallivärava juurest läks puust sild üle uue vallikraavi Mere puiesteele. Vallivärav oli osa rootsiaegsest bastionist.
Rootsi valitsuse ülesandel 1634. aastal koostatud Tallinna kindlustusvööndi projektil on koos teistega näidatud ka Väikese Rannavärava bastion. See ehitati kohaliku gümnaasiumi matemaatika professori, linnaarsti ja apteekri, 1647. aastast linnainseneri ja kindlustustööde juhtataja Gebhard Himseliuse järelvalve all.
Himseliuse poolt koostatud projekte käis Tallinnas 1652. aastal korrigeerimas ning kinnitamas Rootsi fortifikatsiooniasjanduse ülem Johan Wärnschöld. Seejärel ehitati Väikese Rannavärava ning Viru värava vahele kaks uut nn hollandi süsteemi bastioni. Bastionid olid täisnurksed ning ilmselt väga lihtsa ehitusiseloomuga, kuna nende püstitamine „nõudis vähe kulu ja tööd“. Samal ajal tekkis linnaplaanile ka Uus tänav. Mõlemad nimetatud bastionid säilisid üldjoontes kuni Tallinna kindlustuslinnade nimestikust kustutamiseni pärast Krimmi sõda 1857. aastal.
1682. aastal peeti plaani rajada vananenud bastioni asemele uus ja suurem Liivimaa nimeline bastion. Ehitustöödeni aga majandusraskuste ja õige pea alanud Põhjasõja tõttu ei jõutud.
Põhjasõja järel remonditi ning moderniseeriti aeg-ajalt koos teistega ka Väikese Rannavärava bastioni. 18. sajandi lõpul tugevdati iganenud kurtiine, ehitades uuekujulised vallilõigud peakraavile. 1777. aastal ehitati uus vallivärav. 1791. aastal lõpetati aga pika siksakilise valli ehitamine, mille taga asetses sügav veega täidetud kraav.
Väikese Rannavärava muldkindlustuste kompleks demilitariseeriti 1867. aastal ning lammutati seejärel. 1887. aastal lammutati ka vallivärav ja kõdunenud silla asemele ehitati tänav. Vallikraavist sai mõneks ajaks prügimägi. 1902. aastal koliti sinna vanakraamiturg. Ala Väikese Rannavärava tänavast kesklinna suunas Kanuti aiani kujunes aga lõbustusasutuste kohaks. 1930. aastatel asus seal näiteks Tivoli.
Pärast Teist maailmasõda peeti plaani ehitada tühermaale hiigeltsirkus. Hiljem asus seal autobaas. Aastatel 1984-1987 taastati aga Kalle Rõõmuse ja Erki Kreisi projekti alusel vana bastion restaureerimis-töökodadeks. Ainukese algse hoonena on kunagisest suurest kindlustusest Uue tänava ääres alles vallivärava vahimaja. Ka on linnavalitsus tähistanud hiljuti infotahvlitega kõigi kunagiste linnaväravate asukohad.
Artikli koostamisel on kasutatud Tallinna entsüklopeedia andmeid ja Valdeko Vende raamatut “Unustatud Tallinn”.
Järgmisel korral kirjutame Valgamaal asuva Taheva mõisa ajaloost.
