„Aspergeril õnnestus natsirežiimiga kohaneda ning ta sai oma lojaalsuse kinnituste eest tasuks karjäärivõimalusi,” kirjutas uuringus Viini meditsiiniülikooli meditsiiniajaloolane Herwig Czech, vahendab AFP.

Asperger „legitimeeris avalikult rassihügieeni poliitika, sealhulgas sundsteriliseerimised, ning mitmel juhul tegi aktiivset koostööd” natside laste eutanaasia programmiga, teatab Czech.

Asperger astus mitmesse natsidega seotud organisatsiooni, kuigi mitte natsiparteisse endasse, lisas Czech ajakirjas Molecular Autism avaldatud artiklis.

Czechi sõnul uuris ta laia valikut Aspergeri kaasaegseid väljaandeid ja varem uurimata arhiividokumente.

Czech tsiteerib natside dokumenti aastast 1940, milles öeldakse, et Asperger „nõustub natsionaalsotsialistlike ideedega rassi- ja sterimiseerimisseaduste küsimustes”.

Avalikel loengutel kuulutas Asperger oma truudust natside meditsiinilistele tõekspidamistele. Alates 1938. aastast, kui Saksamaa Austria annekteeris, kirjutas ta oma diagnostikaaruannetele alla „Heil Hitler”.

Czechi sõnul soovitas Asperger kahe tüdruku vanuses kaks ja viis aastat viimist kurikuulsasse Am Spielgrundi asutusse Viini Steinhofi psühhiaatriahaiglas.

Seal suri 800 last, kellel puudus „pärilikkusealane väärtus” ja „rassipuhtus”. Paljud neist tapeti mürgiga või muudel meetoditel. Surnute hulgas on ka mainitud kaks tüdrukut, kes ametlikult surid kopsupõletikku.

Asperger oli ka komitee liige, mille ülesanne oli otsustada umbes 200 ühe teise haigla lasteosakonna patsiendi saatus. 35 neist tunnistati „õppimisvõimetuks” ja nad surid hiljem, teatas Czech.

Üks autismi vorme Aspergeri sündroom hõlmab tavaliselt puudujääke sotsiaalsetes ja suhtlemisoskustes ning seda täheldatakse sageli keskmise või keskmisest kõrgema intelligentsiga inimestel.

Asperger nimetas selle alguses „autistlikuks psühhopaatiaks”, kuid tema tööd tunnustati ja sündroom sai tema nime alles pärast tema surma 1980. aastal.