Rohkem kui 7000 aastat tagasi elanud naise luude – käe- ja jala­luude – skännimine tõi välja, et selle naise õlavarred olid suuremad kui tänapäeva tippsõudjatel, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Kiviaja naise käsivarred olid 11–16 protsenti tugevamad kui naissõudjal, kes aerutab kesk­miselt 120 kilomeetrit nädalas.

Võrreldes tänapäeva tudengineiuga, olid kiviaja naise käsivarred isegi 30% võrra tugevamad.

See kiviaja naine elas ajal, mil toimus üleminek küttide-­korilaste ühiskonnast ­maa­harijateks.

Cambridge’i ülikooli teadlaste sõnul ­näitab uurimus, et maaharimine tähendas naistele rasket ja ­kehalist, kätega tehtavat tööd.

Teisest küljest ­muutusid naised sel ajal vähem liikuvaks. Ehkki kiviaja naise käed olid tugevad, polnud seda tema jalad – need olid nõrgemad kui tänastel tippjooksjatel.