Konnaränne toimub tavapäraselt aprillis ning selle eelduseks on soojad ja niisked ööd. Rände tippaeg on hilisõhtuti kell 21-23 ning ränne kestab kokku mõned päevad. Olenevalt ilmast võib konnaränne toimuda ka lainetena – külmematel öödel vähem, soojematel ja vihmastel õhtutel massiliselt.

Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsubki konnasid ohutult üle tee abistama teelõikudel, kus kahepaiksete rändeteed ristuvad sõiduteedega.

„Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suurema kadumise ohu all ja seetõttu vajavad olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, meie abi, “ ütles “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp.

„Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud.”

Praeguseks on üle Eesti kirjas 13 talgukohta, näiteks Tartus Ihastes, Tallinnas Astangul, Harjumaal Kloogal ja Kehras, Lääne-Virumaal Tapal, Ida-Virumaal Kuremäel. Kaardistatud konnarände teekonnad leiab siit.

Kõik, kes soovivad talgutel kaasa lüüa, võivad liituda ELK veebilehel konnatalguliste listiga või “Konnad teel” Facebooki lehega, kus suurematest talgutest jooksvalt teada antakse.

ELF korraldab konnatalguid alates 2012. aastast. Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.