Pärnu lahes vohavad rändkrabid ähvardavad muuta Läänemere häguseks vetikasupiks

Seitsme aasta eest Eesti vetesse jõudnud rändkrabid on pistnud nahka juba piisavalt palju Pärnu lahe põhjaelustikku, et muuta oluliselt kehvemaks lahe veekvaliteeti, leiavad Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased. ERR Novaator kirjutab, et krabide leviala laienedes võib sama saatus oodata riigi ülejäänud rannikualasid.

Teadaolevalt end 2011. aastal Läänemeres sisse seadnud rändkrabid hoidsid sarnaselt teistele võõrliikidele madalat profiili 2–3 aastat. Seejärel kasvas nende arv plahvatuslikult

"Kolmandal-neljandal aastal läks nende arvukus umbes sada korda suuremaks. Kui alguses oli ruutmeetri kohta kaks või kolm krabi, siis praegu ei ole haruldased juhud, kus ruutmeetril on 200 krabi. Põhi põhimõtteliselt kihab," nentis krabide keskkonnamõju uurinud Jonne Kotta, Eesti mereinstituudi mereökoloogia juhtivteadur ja uue uurimuse esimene autor.

Pärnu lahes andis krabide paljunemisele hoogu mitu tegurit. See on madal, võrdlemisi soe, selles leidub rohkelt toitaineid ja krabidel on ka sööki võrdlemisi palju või õigemini – oli. Kõigele lisaks on Läänemeri üks viimaseid meresid maailmas, kus oli mujal krabide täidetav ökoloogiline nišš kuni viimase ajani täitmata. Varem on üritanud seda asustada näiteks Põhjameres elutsevad hiina villkäppkrabid. Madala soolsuse tõttu ei suutnud aga liik siinmail sigida.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.