F1 aastal 1986: tõeliselt valju pauguga lõppenud hooaeg

See oli kiiskavate kaheksakümnendate tippaeg, võimas oma maitselagedas pompöössuses, jabur oma vastuoludes. Õlgu ehtisid patšokid, riided olid värvilised, soenguks mulletid ja autod kandilised. Süntesaatorid kriiskasid ja metalimehed kandsid sukkpükse. Kardeti tuumasõda, lehvitati Mir/Peace lippu, vorbiti relvi, samas algas Idablokis perestroika, Läänes hakati armastama Gorbatšovi ja nii pomiseti vastastikku lepitussõnu.

See kõik väljendus ka vormel 1s, kus kihutasid (seniste) aegade võimsaimad autod ja juhtivtiimis peeti maha oma külm sõdagi, võitis aga hoopis keegi kolmas.

Aastal 1986 mindi ajastu vaimule kohaselt ka reeglites äärmustesse ja esmakordselt F1 ajaloos keelati turbota mootorid. Seni aastakümneid truult teeninud 3-liitrised Cosworth DFV mootorid lendasid prügikasti - see tähendab, need sattusid Bernie Ecclestone kätte, kes need müüs äsja asutatud Vormel 3000 meeskondadele. Ainuvalitsevatele turbomootoritele aga erilise piiranguid ei seatud ja insenerid said 1,5 liitristest välja pigistada üle 1000 hobujõu. Tõsi, sellise võimsusega ei kestnud jõuallikas kaua, aga mõne kvalifikatsiooniringi küll.

Põhipiirang oli kütusekulul

Võistluse ajaks seati teisele mootorile tühised 800 hobust ja seegi pidas vajalikud paar tundi vastu. Võrdluseks võib öelda, et ka praegu on lubatud vaid turbomootorid ja need arendavad umbes sama palju võimsust. 1986 tootsid võimsaimaid mootoreid BMW (reasneljaseid, tänavaautomootori edasiarendusi!) ja Honda (tänapäeval pigem luuseri rollis), kuigi lõpuks see suurt edu ei toonud.

Peamine piirang oli toona kütusekulul, autodele lubati paigaldad vaid 195 liitrine paak ja juurde tankida ei lubatud (nagu tänapäeval). Tähtis roll oli ka rehvidel, osava boksipeatustaktikaga võideti nii mõnigi võistlus. Elektroonikat leidus sel aastal peamiselt mootori küljes (erinevalt tänapäevast). Peale ei sunnitud ka koledaid turvaelemente, sõitjad istusid õlgadeni autost väljas.

Meeskondades oli huvitavaid muutusi. Niki Lauda oli läinud oma õnnetut lennufirmat arendama ja teda asendas McLarenis soomlasest 1982. aasta maailmameister Keke Rosberg, keda ees ootas valitsev maailmameister Alain Prost. Mäki suur rivaal Williams sai britt Nigel Manselli kõrvale aga lausa kahekordse tšempioni, brasiillase Nelson Piquet`. Ürgandekas, aga pisut lihtsameelne Nigel sattus kiiresti kõrgharitud teravkeelse Nelsoni hammaste vahele ning nende kahe vahel tekkis kiiresti varjamatu „sportlik võistlusmoment”.

Lotuses jätkas andekas brasiillane Ayrton Senna, kes polnud veel muutunud dramaatiliste maneeridega superstaariks, küll aga lubas tiimikaaslaseks võtta vaid aadlikust briti poolhobisõitja John Crichton-Stuarti, keda tunti hüüdnime Johnny Dumfriesi järgi.

Brabhamile oli mulletsoenguga staardisainer Gordon Murray konstrueerinud kurikuulsa „rulavormeli” BT55, mis ulatus pikemale mehele vaid põlvedeni ning mida sõitja pidi peaaegu pikali juhtima. Seda pandi tegema seekord itaallased, ilus Elio de Angelis ja staažikas Ricardo Patrese.

Nagu ka aastal 2018 oli omamoodi võõrkehana tiimide seas USAst tulnud Haas, kus sõitsid vanad ässad Alan Jones ning Patrick Tambay. Musta hobusena kappas BMW jõul rõivafirma nimega Benetton, endine Toleman, kus vaikselt nikerdasid tulevased kuulsused Ross Brawn ja Rory Byrne. Sõitma hakkasid Benettonitega austria noor kukk Gerhard Berger ja itaalia kiilaspea Teo Fabi.

Üldiselt ennustati, et võimsa mootori ja heade pilootidega Williams teeb 1986 lihtsalt puhta töö. Kuid meeskonda tabas ränk löök vahetult enne hooaja algust 6. märtsil, kui Frank Williams sattus raskesse autoavariisse, mille tagajärjel jäi ta rinnust allapoole halvatuks.

Rio GP
Hooaeg algas toona Brasiilias. Nagu arvata võis, ronisid selle maa poisid ka kvalifikatsioonis ette: esimene oli Senna ja teine Piquet. Kolmandana luuras Mansell. Vunts üritas võistlussõidul kohe ennast ka toore jõuga esimeseks suruda, aga Senna polnud papist poiss ja müksas Manselli otse rajapiirdesse. Britt loopis küll rooli ja vehkis rusikaga, aga kasu ei midagi. Piquet sõitis kaasmaalasest külmalt mööda ja võiduka lõpuni, jättes noorema brasiillase teiseks. Usinalt poodiumikohta noolinud Prosti McLareni mootor jooksis umbe ja nii sai kolmanda koha teine konnasööja Jacques Laffitte Ligieril.

Jerezi GP
Hispaania uuel rajal kordus ajasõidus esikolmiku mõttes Rio stsenaarium. Seekord Mansell võistlusel kohe surkima ei läinud ja nii kihutasid Senna, Piquet, Mansell, Rosberg ja Prost sõbralikult rongis palju ringe aeg-ajalt kohti vahetades. Lõpuks Piquet` mootor süttis ning Mansell ja Senna jätkasid kemplemist omavahel. Lõpuks võitis mees mustas väga napilt, Prost kruiisis kolmandaks. Mingil põhjusel poodiumil šampust ei pritsitud.

San Marino GP
Juba kolmandat korda oli ajasõidu esikolmik Senna-Piquet-Mansell. Võistlusel aga kihutas Piquet Sennast varakult mööda ja Mansell kukkus tahapoole. Sennast hiivasid end mööda ka Prost ja Rosberg aga varsti Senna Lotus niikuinii hakkas suitsema, nagu ka Manselli sõiduk.

Rehvivahetustega sai Prost esimeseks aga siis hakkas kütus otsa saama. Rosberg jäigi tee äärde, Prost kuidagimoodi venitas end võitjana finišisse. Piquet teisena, üllatuseks jõudis poodiumile ka Benettoni tulipea Gerhard Berger.

Monaco GP
Seekord sai lõpuks ometi hoopis Prost ajasõidus esikoha, tema järel Mansell ja Senna. Piquet jäi hoopis tahapoole, Rosberg samamoodi, kuid tänavaradade kuningas, nagu Keke oli, manööverdas ta end võistluse algupoolel kolmandaks Senna järgi. Rehvivahetuste käigus sai ta Sennast mööda ja Mäkk topeltvõidu ning juhtrolli tiimide seas, Williamsi ja Lotuse ees. Prost juhtis ka üldtabelis 22 punktiga, Sennal oli 19, Piquet`l 15, Rosbergil 11 ja Mansellil 9.

Võistluste vahepeal juhtus traagiline õnnetus, mis õnneks jäi viimaseks omasuguseks paljudeks aastateks. Paul Ricardi rajal oma Brabhamit testides sõitis Elio de Angelis piirdesse, ülimadal auto lendas kummuli ja süttis põlema. De Angelis sai löögi vastu pead ja kaotas teadvuse. Kohale tulnud rajatehnikutel läks omajagu aega, et tuli keemiliste tulekustutitega maha tõmmata. Kokpitist välja tõmmatud Elio oli saanud kahjuks ränga mürgituse ja suri haiglas 28-aastaselt.

Spa GP
Benettoni Gerhard Berger valmistas suure üllatuse, saades ajasõidus teise koha Piquet`järel. Prost oli kolmas, Senna neljas, Mansell viies.

Peale starti toimus esimeses kurvis mitme auto kokkupõrge, millest vaid Piquet ja Senna päris puhtalt pääsesid. Mansell sai segaduses kolmandaks, Prost murdis aga esitiiva vuntsikujuliseks. Mansell pääses mööda ka Sennast, aga võttis kurvi liiga otse, järgnenud spinn kukutas ta jälle taha. Piquet`mootor ütles üles ja Mansell sai rehvivahetuste käigus siiski Sennast mööda. Ferraril sõitval blondil rootslasel Stefan Johanssonil õnnestus saada kolmas koht. Prost sai ühe punkti 6nda kohaga.

Montreali GP
Kvalifikatsioon toimus paduvihmas ja võidu võttis natuke üllatuslikult Nigel Mansell, kellele järgnesid Senna, Piquet, Prost ja Rosberg.

Alain sai Nelsonist võistluse algupoole mööda, aga Ayrtonist pikka aega mitte, kuigi see oli kahtlaselt aeglane. Lõpuks saadi tropp eest aga siis sai Prostist omakorda mööda Rosberg, kes pani koti pähe ka Mansellile, kes oli omastarust mõnusalt eest ära sõitnud. Rehvivahetused aga segasid kaarte ja lõpuks oli jälle Mansell ees, Prost teine ja Piquet kolmas, järgnesid Rosberg ja Senna. Üldseisus säilitas esikoha Prost 29 punktiga, järgnesid Mansell ja Senna (27 punkti mõlemal), Piquet`l oli 19 punkti.

Detroiti GP
Palaval ja kitsal Detroiti tänavarajal võitis ajasõidu Senna Manselli ja Piquet` ees. McLarenid jäid seekord tahapoole.

Võistluse alguses haaras Piquet` koha hoopis Rene Arnoux Ligieril ja esikolmik vahetas positsioone kordi ja kordi. Senna lõhkus kusagil rehvi ja langes tahapoole, Manselli auto aeglustus samuti millegipärast, Arnoux` järele jõudis hoopis tema tiimikaaslane Laffite ning läks mööda. Aga Laffite`i püüdis kinni ei tea kust ilmunud Piquet. Kuid jällegi - rehvivahetus muutis kõik ning Senna tõusis liidriks, Piquet põrutas selle peale aga hoopis piirdesse. Senna võitiski, Lafitte sai teise koha ning Prost oli end manööverdanud kolmandaks. Mansell piirdus viienda kohaga.

Paul Ricardi GP
Elio de Angelisele saatuslikuks saanud Prantsuse rada tervitas kuuma ilma ja topless-päevitajatega. Kvalifikatsiooni esikolmik oli täpselt sama, mis Detroitis.

Stardirüsinas trügis Mansell end esimeseks ja Arnoux kolmandaks. Kiirel sõidul plahvatasid mõnede aeglasemate autode mootorid, ühes maha jäetud õliloigus libastus Senna ja sõitis vastu seina nii, et see tuli ka kaheksa aastat hiljem meelde. 1986. aastal sai viga küll vaid ta eneseuhkus. Võistlus oli üldse täis efektseid lagunemisi, põlemisi ja kokkupõrkeid, aga Manselli võitu see ei seganud. Prost oli end jälle teiseks kombineerinud ja Piquet sai kolmanda koha. Keset hooaega oli üldseis esiotsas sama, mis peale Montreali, ainult numbrid olid veidi teised.

Brands Hatch GP
Sellel vanal Briti rajal peeti viimane GP-võistlus. Kvalifikatsiooni võitis brasiillane Piquet Manselli ja Senna ees. Esimese stardi järel toimus kurvis kobaravarii, kus Jaqcues Laffite murdis oma jalaluud. Võistlus katkestati. Teises stardis tormas teisele kohale hoopis Gerhard Berger, kellest Mansell siiski pikapeale mööda sai, lõpuks möödus britt publiku rõõmuks ka Piquet`st. Prost oli võistluse lõppedes kolmandal kohal, Mansell pääses siiski üldkokkuvõttes juhtima.

Hockenheimi GP
Saksa kiire rada sobis Keke Rosbergile, kes võitis kvalifikatsiooni. Stardis aga trügisid temast mööda nii Senna kui ka Berger. Rosbergi jälitasid Piquet, Prost ja Mansell ja see sundis teda Sennat siiski kinni püüdma ja mööduma, eeskuju järgis ka Piquet. Varsti sai viimane jagu ka Rosbergist. Piquet sõitis nii kiiresti, et tema esikohta ei häirinud isegi üks lisaboksipeatus valede rehvide pärast. Samas jäid nii Rosberg kui Prost kütusenappuse tõttu lõpuks jalameesteks, kinkides Sennale teise koha ja Mansellile kolmanda. Ise nad said aga viienda ja kuuenda koha, kuigi ei jõudnud isegi finišini!

Hungaroringi GP
Ajastu märk oli ka vormel 1 võistlus Ungari Rahvavabariigis. Esimene selline siinpool „Raudset eesriiet”. Tegelikult oli FIA ammu huvitatud võistlusest Nõukogude Liidus ja oli isegi plaan teha GP Tallinna metsasel Pirita-Kose ringrajal, kuid nõukogudemaa jäi projekti suhtes umbusklikuks. Lõpuks lubas siiski Ungari diktaator Janos Kadar ehitada moodsa ringraja ja võõrustada eksklusiivset spordiüritust.

Ungari GP 1986 oli esimene, mida transleeriti N.Liidus ning ka ETVs ja Eesti spordiajakirjanikud said käia võistlust kohapeal uurimas. Lääs oli skeptiline, kuid hea korraldus vaimustas kõiki ja ilusaid tüdrukuid oli nii palju, et ka nii James Hunt kui ka Niki Lauda ilmusid kohale.
Kvalifikatsiooni võitis Senna Piquet`ees, Prost oli kolmas, Mansell neljas. Peale starti asus Piquet Sennat jälitama, sai mööda, aga siis kukkus rehvivahetusega jälle teiseks. Nüüd oli tal Sennast ette saamine keerulisem ja ta pidi seda tegema väliskurvist, peaaegu külg ees, nii et tulemuseks oli üks F1 ajaloo legendaarsemaid möödasõite, mille kohta räägitakse, et Nelson olevat Ayrtonile isegi keskmist sõrme näidanud. Mine võta kinni - aga hiiglaslikul telepublikul oli lõbu laialt. Mansell sai kolmanda koha ja Prost jäi üldse punktideta.

Österreichring GP
Austrias üritas Gerhard Berger Benettoniga ajasõidus hiilata, aga tema combover-soenguga tiimikaaslane Tea Fabi osutus tast veel kiiremaks. Järgnesid kaks McLarenit.

Stardis sai Berger napilt ette ja Williamsid sõid ära Rosbergi. Fabi auto BMW mootor ütles siiski üles, nagu ka Bergeri elektrisüsteem. Mansell sai rehvivahetusega mööda Prostist, kuid siis lagunesid nii tema kui Piquet` autod. Prost noppis võidu ja järgmisi, Ferrari Michele Albaretot ja Stefan Johannsoni tuli kaua oodata.

Monza GP
Ferrari fännide pettumuseks võitis kvalifikatsiooni küll itaallane Teo Fabi, aga Benettonil. Veelgi suurema pettumusena jäi Teo auto seisma kohe stardis koos kõrval asuva Prosti sõidukiga. Berger esimese ja Mansell teisena said minema ja vahetasid varsti kohad. Bergerist möödusid ka Piquet ja Albareto, kes küll sõitis varsti teelt välja. Piquet möödus sujuvalt ka Mansellist ning kolmandaks sai Johannson.

Estorili GP
Portugalis võitis ajasõidu Senna Manselli, Prosti ja Bergeri ees. Peale starti trügis Mansell ette ja Piquet jäi Bergeri taha, Prost jäi aga veidi magama. Berger hakkas siiski teistele teed andma. Nii olekski asi ehk lõppenud, kui Sennal poleks enne lõppu kütus otsa saanud. Prost sai teiseks ja Piquet kolmandaks, Sennal õnnestus roomata neljandaks.

Kaks etappi enne lõppu juhtis Mansell 70 punktiga, Piquet`l oli 10 punkti ja Prostil 11 punkti vähem. Sennal oli 51 punkti. Williamsil oli juba 130 silma, McLarenil teisena vaid 80.

Hermanos Rodríguezi GP
Mehhiko hõredas õhus oli Mansellil vaja vaid lõpetada vähemalt neljandana, et tiitel tasku pista. Kuid rivaalid ega ta ise ei teinud seda üldse lihtsaks. Tiitlilootuseta Senna võitis kvalifikatsiooni, Piquet jäi teiseks, Mansell kolmandaks. Stardis ajas tiitlilootustest uimane Nigel käigud sassi ja jäi teistest üldse maha. Hoopis Piquet ronis ette, Senna jälil, taga Prost ja Berger. Berger ei teinud aga mitte ühtegi rehvipeatust ja võitis oma elu esimese GP Prosti ja Senna ees. Piquet kaitses oma neljandat kohta hästi ning Mansell jäi viiendaks. Tal oli 70 punkti, Prostil 64 ja Piquet`l 63. Kõik jäi viimase etapi otsustada.

Adelaide GP
Noil ammustel aegadel hooaeg mitte ei alanud, vaid lõppes Austraalias. Mansellil oli vaja vaid kolmandat kohta maailmameistriks tulemiseks. Tundus, et see on lihtne.

Mansell võitis kvalifikatsiooni, Piquet ta kõrval, Senna kolmas, Prost alles neljas. Start läks britile kenasti, aga natuke hiljem sõitis Senna tast mööda ja veidi hiljem ka Piquet. Mansell vajus järjest tahapoole. Juhtima tõusis hoopis Rosberg, Senna vajus ära. Mansell tõusis jälle teiseks, kui Prost ühe rehvi lõhkus ja rattad ära vahetama pidi.

Mansell jõudis juba meistrikarikal oma nime näha, kui äkki käis kõva pauk. Sädemed lendasid laiali ja miljonid inimesed nägid, kuidas üks sinikollane sõiduk justkui kaltsuga vehkides seina poole kihutab. See oli Manselli auto tagumine rehv, mis oli lõhkenud. Maailma uudistes sai sellest põrumisest täielik hitt. Hirmunud Williams kutsus ka Piquet` rehve vahetama ja Prost tõusis esimeseks, kui äkki ka Rosbergil rehv purunes. Piquet jäi teiseks ja Johannson kolmandaks.

Üldarvestuses meistritiitlit kaitsnud Prost sai kokku 72 p, Mansell 70 ja Piquet 69. Prost poleks sellist õnne eales uskunud. Mansellil aga tuli oma ainsat meistritiitlit oodata kuus pikka aastat.