Tappev reostus: Hispaania rannikule uhutud kašeloti kõhust leiti mitukümmend kilo plastikut
Kašeloti kõhust leiti köiejuppe, võrke, kilekotte ja isegi üks plastmassist kanister. El Valle eluslooduse päästekeskuse töötajad ütlesid, et 10-meetrine ja 6 tonni kaalunud vaalaline suri seetõttu, et tal tekkis kõhukelmepõletik ehk peritoniit. See on raske haigus, mis võib tekkida bakteriaalse või seennakkuse tulemusena. Eksperdid ütlevad, et nakkuse põhjustas omakorda tõenäoliselt suur kogus allaneelatud ja seedimata jäänud plastprügi.
See pole esimene kord, kui vaalaline on plastikprügi alla neelamise tõttu hukkunud. Niisuguseid olukordi tuleb ette üha enam ja enam. Aastal 2016 leiti rannalt surnuna ühekorraga tervelt 13 kašelotti, kel kõigil oli plastikut kõhus, ühel oli seal lausa 13-meetrine kalavõrk ja 70-sentimeetrine liist, mis oli pärit ühelt autolt. Mullu pandi ka üks vaal magama, kelle kõhust 30 kilekotti leiti.
Arvata võib, et probleem on halvenemas. IFLScience ütleb, et praeguse seisuga on maailmameres umbes 5,2 triljonit tonni plastikprügil, osa sellest on jõudnud ka inimasustusest puutumata paikadesse nagu Arktika ja ookeanide sügavamad veekihid. Oletatavasti võib plastireostuse kogus aastaks 2025 kolmekordistuda ja aastal 2050 võib maailmameres leiduva plastprügi mass olla juba suurem, kui kõikide seal elavate kalade oma kokkuliidetuna.
Tõsi, plastireostuse vastu on lastud käiku ka mõningaid meetmeid, näiteks algatas Euroopa Liit hiljuti strateegia plastireostusega võitlemiseks, mille sihiks on muuta kõik plastikesemed aastaks 2030 taaskäideldavaks. Ka ÜRO on plastireostuse lõpetamise eesmärgiks seadnud, aga mingit ajakava neil veel paigas pole.
Lõuna-Hispaania Murcias, kus kašelott rannale uhuti, algatati piirkondliku valitsuse poolt kampaania kaitsmaks mereelanikke plastireostuse eest.
