Briti arheoloog väidab, et mõned Stonehenge`i kivimürakad olid kohal juba enne inimesi

Lõuna-Inglismaal asuva megaliitrajatise Stonehenge`i puhul on üks põhiküsimusi, kuidas enam kui 5000 aastat tagasi selle rajanud inimesed rasked kiviplokid kohale toimetasid. Nüüd väidab arheoloog Mike Pitts, et kaks tähtsamat kivi olid seal juba ammu enne ehitustööde algust kohal.

Stonehenge`i ehitusel on kasutatud kaht tüüpi kive - suuri sinakaid kiltkive, mis toodi ilmselt Lõuna-Walesist ja rohekat liivakivi.

1970. aastatel arvati, et selliseid liivakivirahne looduslikult Salisbury tasandikul ei leidu. Järeldati, et Stonehenge´i ehitajad pidid need kohale vedama Marlborough Downsist, mis asub 32 kilomeetri kaugusel. Miks aga poleks võinud muistsed arhitektid ja ehitajad oma kiviringi hoopis sinna püstitada, jäi arheoloogide jaoks mõistatuseks.

Mike Pitts on üks väheseid teadlasi, kes on Stonehenge`i juures väljakaevamisi läbi viinud. Ta on nüüd enda väitel leidnud tõendeid selle kohta, et kaks olulisemat liivakivimürakat on samas kohas asunud juba miljoneid aastaid ja inimesed ehitasid Stonehenge`i just sinna, kus see on, seepärast, et need kivid olid seal juba olemas.

Neid kahte kivi – nn kannakivi ja kivi nr. 16 - pole kuidagiviisi tahutud või muul viisil muudetud. Kõrvuti seistes osutavad just need kaks kivi kohale, kus Päike suvisel pööripäeval horisondi tagant tõuseb ja kuhu see talvisel pööripäeval loojub.

Pitts ütleb, et kui kaks kivi oleksid olnud juba enne Stonehenge`i ehitamist paigal ja pööripäevade tõusule-loojangule osutamas, võis tänu sellele ümbruskonna inimeste jaoks paik uue tähtsuse omandada ja ka terve Stonehenge`i ehitamist inspireerida.

Arheoloog põhjendab oma väidet kahe auguga, mis kivide lähedal asuvad. Kannakivi ligidal on tõendid sellest, et seal oli kunagi kuni 6-meetrise diameetriga auk. See oleks olnud liiga suur selleks, et inimesed oleksid võinud selle mõnele kivile nii-öelda pesaks kaevata. Küll aga oleks seal võinud asuda kannakivi. Kui see oleks välja kaevatud ja püsti tõstetud, seletaks see ka veidra augu olemasolu.

„Vanasti eeldati, et kõik liivakivid toodi Stonehenge`i Marlborough Downsist,“ ütles ta The Timesile. „Samas on saanud tuult tiibadesse ka mõte, et mõned neist võisid olla kohalikud ja kannakivi asus alguses selles suures augus.“ Võrreldava suurusega auk asub ka 16. kivi juures, mis võis Pittsi sõnul samuti enne kohal olla.

Lisaks on viimasel ajal ilmunud ka geoloogilisi tõendeid, mille kohaselt võivad Marlborough Downsi omadele sarnased liivakivid siiski ka Stonehenge`i kandis leiduda, kuigi need on väiksemad ja neid on vähem. See toetab Pittsi hüpoteesi.