Araabia kõrbest leiti ürgne sõrmelüli, mis võib Homo sapiensi Aafrikast lahkumise loo ümber kirjutada
Ajakirjas Nature Ecology and Evolution ilmunud uurimuse kohaselt on Araabia poolsaarelt Al Wusta leiupaigast leitud luul vanust 85 000 kuni 90 000 aastat. Samast leiupaigast on välja tulnud ka rohkelt kivist tööriistu, jõehobuluude kivistisi ja mageveetigude jäänuseid. Need leiud ja sõrmelüli dateerimise tulemused tõendavad, et varased nüüdisinimesed liikusid Aafrikast välja sagedamini ja varem kui seni on arvatud ja ammused Homo sapiensid rändasid mujalegi peale Vahemere idakalda.
„See avastus näitab esmakordselt veenvalt, et meie varajased liigikaaslased koloniseerisid Edela-Aasias laialdase piirkonna ja ei piirdunud pärast Aafrikast väljumist ainult Levantiga,“ ütles Oxfordi ülikooli teadlane Huw Groucutt. „Varajaste inimeste võime seda kanti nii laialdaselt asustada tähendab, et vanad arvamused, nagu oleks Homo sapiensi esimesed asustuspüüded väljaspool Aafrikat olnud üksikud ja ebaõnnestunud, ei pea paika.“
Levanti jõuti juba ammu, ent mitte püsivalt
Homo sapiens tekkis eraldi liigina Aafrikas umbes 300 000 aastat tagasi, kuid siiani arutletakse selle üle, millal esimesed inimesed kontinendilt lahkusid.
Leitud koljude põhjal on teada, et Vahemere idakaldale jõudsid esimesed Homo sapiensid juba 130 - 115 000 (mõnede oletuste järgi kuni 185 000) aastat tagasi, kuid see asustus ei olnud püsiv. Suurema osa tänapäevaste mitteaafriklaste - sealhulgas ka meie - põlvnemist on seotud suure migratsioonilainega, mille jooksul lahkusid nüüdisinimesed Aafrikast 60 000 - 70 000 aastat tagasi. Euroopasse jõudis Homo sapiens umbes 40 000 aastat tagasi. Ent maailmajagu polnud enne meie tulekut tühi, siin elasid neandertallased.
Hiljutised avastused näivad kinnitavat, et nüüdisinimesed jõudsid muudesse Euraasia piirkondadesse, mis Levantist kaugemal, varem - kuni 120 000 aastat tagasi. Mõned avastused viitavad geenianalüüsidele, mille järgi said need ammused nüüdisinimesed järglasi ka nn denisova inimeste ja neandertallastega. Teistel puhkudel toetavad ka tööriistad, koopamaalingud ja täna veel dateerimata säilmed hüpoteesi, et Homo sapiens lahkus Aafrikast varem. Ent seni polnud leitud luid, mis kinnitaksid seda, et inimesed enne 60 000 aasta tagust massimigratsiooni väljapoole Aafrikat ja Levanti jõudsid – kuni selle sõrmelülini.
90 000 aastat tagasi asus samal kohal järv
2014. aastal Araabia poolsaarelt avastatud leiupaik nimega Al Wusta on praegu keset Nefudi kõrbe, kuid 90 000 aastat tagasi asus see järve kaldal. Piirkonnas valitsesid tollal poolkuivad rohumaad, mida mussoonihooaeg regulaarselt vihmaga kastis ja värskendas. Radiomeetrilise dateerimise abil leiti, et sõrmeluu on umbes 88 000 aastat vana. Teised samast leiukohast pärit esemed dateeriti aega 85 000 – 90 000 aastat tagasi. Oxfordi arheoloogiaprofessor Michael Petraglia ütles, et ehkki leiti vaid üks sõrmelüli, on see äratuntavalt just Homo sapiensi, mitte neandertallase oma - tolle lüli oleks olnud märksa lühem ja toekam.
Sõrme nüüdisinimesele kuulumist kinnitasid nii väline vaatlus kui kompuutertomograafia; ilmselt on tegu täiskasvanud inimese keskmise sõrme keskmise lüliga. Seda, kas sõrm kuulus mehele või naisele, on raske öelda. Et luu on mineraliseerunud kivistiseks, ei ole sellest teadlaste sõnul ilmselt võimalik mingit DNA-proovi võtta.
Leid toetab teooriat, et varased inimesed lahkusid Aafrikast sagedamini, kui seni on arvatud ja nad võisid Aafrikast lahkuda ja ümbritsevatesse piirkondadesse kolida regulaarselt, millal iganes ilm neil seda teha lubas. See tähendab, et Aafrikast ei lahkutud ainult ühe (või kahe) suure lainena, vaid selliseid väiksemaid „minekuid“ võis olla palju rohkem.
