Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: kuidas Grand Marina juugendkino stalinistliku ohvitseride majana ümber sündis
Kino Grand Marina (hilisemate nimedega Grand Marino ja Ars) kaunis juugendstiilis hoone kerkis varasema kahekorruselise maja asemele 1913. aastal. Selle rajas kino Marina omanik. Uus, enam kui 1200 kohaga kinosaal oli mitte ainult toonase Eesti, vaid terve Venemaa suurimate seas.
Kuna Grand Marina oli Tallinna suurim hoone, mida sai ürituste korraldamiseks üürida, on sellega seotud hulk Eesti jaoks murdelistel aegadel toimunud sündmusi.
Näiteks toimus 10. aprillil 1917 toimus Grand Marina ruumides Eesti sõjameeste esimene organiseerimiskoosolek, kus kogunenud 500 sõdurite esindajat otsustasid, et eesti sõdurid ja ohvitserid on vaja tuua kodumaa läheduses olevale rindele, ning otsustasid võtta suuna rahvusväeosade loomisele.
19. aprillil 1917 kogunes Grand Marinas aga eesti sõjameeste organisatsioonide konverents. Konverentsil valiti Eesti Sõjaväelaste Keskbüroo ja otsustati kokku kutsuda I Eesti sõjaväelaste kongress.
Esimesel iseseisvusajal tegutses kinohoones ka kabareerestoran Must Kass.
Esimesel nõukogude aastal sai kino Ars hoonest Punaarmee Maja. 1941. aasta juunis asus seal küüditamise staap. Sinna kogunesid 13. juuni hilisõhtul Siseasjade ja Julgeoleku rahvakomissariaatide ametnikud, militsionäärid, punaarmeelasi ja kõik kompartei Tallinna linna komitee liikmed, kellele anti konkreetsed juhised küüditamise läbiviimiseks.
Mitmed autorid (Kuuskemaa, Dobovik, Kalm) on väitnud, et Grand Marina hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamise ööl. Tegelikult põles vana kinohoone juba 1941. aasta augustis, mil taganev punaarmee selle süütas.
Pärast sõda kaaluti Grand Marina varemeid kasutada sisuujula rajamiseks. Ujulat sinna ei tulnud, kuid hoone ennistati oluliselt muudetud kujul aastail 1951–1954 A.Kuznetsovi projekti järgi. Sisuliselt ehitati uus suurem stalinistlik hoone Grand Marina ja kõrvalkinnistul 19. sajandi teises pooles ehitatud Nikolai Imetegija kiriku kogudusele kuulunud maja müüridele.
Nõukogude perioodil tunti ümberehitatud hoonet Balti Laevastiku Ohvitseride Majana, mille uhket 1100-kohalist saali kasutati samuti kinona.
Kaunilt renoveeritud hoone on nii eksterjööris kui interjööris säilitanud oma esindusliku nõukogudeaegse ilme. Tallinna linnale kuuluvas majas asub Vene kultuurikeskus.
Artikli koostamisel on kasutatud Valdeko Vende raamatut „Ununenud Tallinn“, kultuurimälestiste registrit ning Vene kultuurikeskuse kodulehte.
Järgmisel korral räägime Karula kiriku ajaloost.
