Kõigi aegade rikkaima mereröövli säilmed võivad olla lõpuks leitud
(1)Ülalolev klipp on neli aastat vana lavastatud kokkuvõte Bellamy elust piraadina.
Nüüd arvavad arheoloogid ja kohtu-uurijad, et on leidnud röövli säilmed. Bellamy viimne puhkepaik pole kuigi luksuslik: ta luud vedelesid koos veel umbes saja piraadi omadega looduslikus massihauas.
102 mereröövli viimane puhkepaik leiti hiljuti USA-st Massachussettsi osariigist Cape Codilt. On teada, et piraadid said hukka, kui nende alus Whydah Gally aprillis 1717 uppus. Lained kandsid surnukehad randa ja seal mattusid need liiva alla.
„See on püha paik,“ ütles säilmed leidnud ekspeditsiooni juht Casey Sherman The Telegraphile. „Peaaegu iga päev õpime midagi selle kohta juurde, mis 300 aastat tagasi täpselt juhtus.“
Unikaalne püstol viitab kaptenile
Uurijad on üsna kindlad, et nad on teiste seas ka Bellamy luud leidnud. Nii julgevad nad väita seepärast, et ühe skeleti ligidalt leiti unikaalne, kaunilt dekoreeritud püstol, mis kattus sellega, millisena Bellamy relva omal ajal kirjeldati. Et kindlaks teha, et luud tõesti Bellamyle kuuluvad, on plaanis võtta reieluust DNA-d ja selle põhjal tehtud testi tulemusi Bellamy kauge sugulase omadega võrrelda. Too elab hetkel Suurbritannias.
„Black Sam“ Bellamy ei olnud tuntud mitte oma jõhkruse, vaid vastupidi - pigem karisma ja heasoovlikkuse poolest. Ehkki ta mereröövlipõli oli väga lühike, kestes vaid pisut üle aasta, langes tema ja ta meeskonna kätte üle viiekümne aluse. Bellamy andis alati kõigile alistinud vastastele armu.
Mis "Musta Sami" lipulaeva Whydah`d puudutab, siis selle vrakk leiti aastal 1984. Alus võeti Suurbritannia laevastikus arvele 1715 ning see oli algul ühe parlamendiliikme poolt tellitud ja tööle pandud orjalaev, millega aafriklasi Uude Maailma ikkesse veeti.
Whydah`d jälitati lausa kolm päeva
Kui laev oli tagasiteel oma esimeselt reisilt Aafrikast Jamaicale ja võtnud suuna Londonile, ristus selle tee Black Sami ja ta meeste omaga. Pärast pikka tagaajamist Atlandi lääneosas langes Whydah Gally lõpuks piraatide kätte ühes sadade kullakottide ja muu võimsa noosiga - pardal oli rummi, elevandiluud, indigot ja mida kõike veel, mis saadud 312 orja müügist. Bellamy jälitas Whydah`d tervelt kolm päeva, et jõuda piisavalt lähedale selle pihta kahurist tulistamiseks. Kui ta lõpuks parajale kaugusele jõudis ja tuld andis, alistus orjalaeva kapten pärast esimest mereröövlite kahuripauku. "Black Sam" tegi alusest oma lipulaeva.
Piraadilaeva meeskonnas oli mehi, kes olid pärit nii Euroopast, Aafrikast kui ka Ameerika põliselanike seast. Black Sam olla olnud erakordselt õiglane ja demokraatlik kapten, jagades rikkust lahkesti teistega ja lubades ka meeskonnaliikmeil reisisihtide osas kaasa rääkida.
26. aprillil 1717 jäi laev Massachussettsi rannikul aga tugeva tormi kätte ja läks põhja. The Independent ütleb, et laev oli olnud teel Bostonisse - kas siis selleks, et Bellamy saaks taaskohtuda oma sinna mahajäänud kallimaga, kellele ta oli varem lubanud, et naaseb rikka mehena - või siis selleks, et linnas mäss algatada.
Selle asemel uppus aga piraat, keda kutsuti ka "mereröövlite Robin Hoodiks", 28-aastaselt koos veel enam kui 140 meeskonnaliikme ja oma laevaga. Kaks meest pääsesid laevalt eluga: üks neist oli pooleldi indiaani päritolu John Julian, kes kadus teadmata suunas ja teine oli ueilslane Thomas Davis, kes nabiti kinni ja viidi Bostonis kohtu ette. Tema ülestunnistuste põhjal suur osa laeva käekäigu ja saatuse kohta üldse teada ongi.
"Black Sam" ehk "Must Sam" oli Bellamy hüüdnimeks seepärast, et ta ei kandnud tollal populaarset puuderdatud parukat, vaid sidus oma pikad mustad juuksed satiinpaelaga hobusesabasse.
