Vaja on plaani B: Pariisi kliimakokkuleppe kahekraadine eesmärk ei ole teadlaste sõnul enam piisav

Valitsused seadsid Pariisi kliimakokkuleppega pikaajalise eesmärgi hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Uus uuring aga väidab, et kahekraadine piir ei ole enam meie planeedi jätkusuutlikuse nimel piisav eesmärk.

Tosina teadlase ja klimatoloogi üle maailma koostatud uuring, mis ilmus teadusajakirjas the British Royal Society's Philosophical Transactions A, teatab murettekitavalt, et kliimasoojenemise taseme hoidmine alla 2°C ei hoia enam ära hävitavaid kliimanähtusi, nagu laialdaselt ja ka kliimaleppe sõlmimise ajal loodetud on.

Kahekraadise kliimasoojenemise "lae" kättejõudmine tähendaks teadlaste sõnul veetaseme tõusu maailmameres, piirkondlikke toidu ja joogivee puudust, taime- ja loomaliikide kiiremat väljasuremist ja inimeste sissetulekute langemist. Eriti mõjutavad kliimanähtused või neist põhjustatud hädad vaesemaid ja arengumaid Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, vahendab AFP.

"Näeme, et kahekraadise kliimasoojenemisega kaasnevad rasked tagajärjed kliimanähtustes ja nii on vaja plaani B, et sellist soojenemist vältida," ütles uuringu põhiautor Dann Mitchell Bristoli ülikoolist.

Selline uuring ei ole esimene omalaadne, mis Pariisi kliimakokkuleppe vajakajäämistele tähelepanu pöörab. Veebruaris ilmus ajakirjas Science Advances Stanfordi ülikooli, Columbia ülikooli ja Dartmouthi kolledži teadlaste uuring, milles nad analüüsisid kliima soojenemise mõjul tulevate aastate võimalikke ekstreemseid olusid ning hoiatasid: need ilmnevad isegi siis, kui Pariisi kliimaleppes paika pandud eesmärgid hoida Maa keskmine temperatuur alla 2°C.

Kliimasoojenemise trend aga jätkub, NASA ja NOAA andmetel oli 2017 oli ajaloo soojuselt teine aasta. Viimase saja aasta jooksul on planeedi keskmine temperatuur tõusnud veidi rohkem kui ühe kraadi võrra ja seda peamiselt süsihappegaasi ja teiste inimtekkeliste ainete atmosfääri sattumise tõttu.