Astronoomid avastasid midagi võimatut: esimese galaktika, millel puudub tumeaine
Galaktika nimega NGC 1052-DF2 asub Maast umbes 65 miljoni valgusaasta kaugusel ja on pea sama suur kui meie kodugalaktika Linnutee, kuid selles on 100 kuni 1000 korda vähem tähti, kirjeldavad teadlased ajakirjas Nature avaldatud uurimuses.
"See galaktika on väga kummaline," ütles uurimuse kaasautor, Toronto ülikooli astronoom Roberto Abraham. "Sellise suurusega galaktikas peaks olema 30 korda rohkem tumeainet kui tavalist mateeriat," rääkis ta AFP-le. "Selgus, et me ei leidnud üldse tumeainet. See ei tohiks olla võimalik."
Tumeaine on nimelt aine, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. Oletatakse, et tumeaine moodustab suure osa universumis leiduvast ainest. Tumeainel on keskne roll galaktikate ja universumi suuremõõdulise struktuuri tekkimisel.
"Arvatakse, et tumeaine on oluline osa kõikides galaktikates, justkui liim, mis hoiab neid koos," selgitas uuringu kaasautor, Max Plancki astronoomia instituudi teadlane Allison Merritt.
Seda imekspandavam oli teadlaste avastus, et on olemas galaktika, kus seda "liimi" üldse ei olegi.
Nad avastasid selle Hawaii Kecki teleskoope kasutades NGC 1052-DF2 mitut täheparve vaadeldes, kui märkasid, et need liiguvad sama kiirusega kui galaktika ise, meenutas Abraham. Kui galaktikas oleks tumeaine, siis täheparved peaksid kiiremini või aeglasemini liikuma, mõtlesid nad.
Seega olid teadlased alguses segaduses: kas nad olid kuskil oma andmetes vea teinud? Kuid siis mõistsid nad, et sellise liikumise seaduspära on hoopis mujal - ja haruldane avastus oligi tehtud.
Avastus võib teadlaste hinnangul täielikult muuta meie praegust arusaama sellest, kuidas galaktikad tekivad. See, kuidas üks suur galaktika üldse püsib ilma tumeaineta koos, on järgmine põnev küsimus, millele vastust otsida.
