Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinna sünagoogide lugu

19. sajandil hakkas Eestis juutide arv kiiresti kasvama. 1830. aastatel oli nende palvemaja Wismari tänaval. Kümmekond aastat hiljem mainitakse Maakri tänava sünagoogi, mis jäi aga peagi kitsaks.

Aastail 1867-1870 asus sünagoog vanas püssirohukeldris nüüdse Liivalaia ja Juhkentali ristmiku lähedal. Seejärel Müürivahe tänavas.
1881. aastal oli Tallinnas juute juba 963. Kujunes ühine kogudus, mis võttis energilise jõuka ärimehe Schaje Levinovitši toetusel ette uue sünagoogi ehitamise.

Selleks osteti maatükk 1876. aastal Maakri tänava ääres. Toona algas Maakri tänav nüüdselt Estonia puiesteelt. Aastal 1883 valmis arhitekt Nikolai Thamme poolt Tallinna sünagoogi projekt, mis meenutas suuresti Viini oma. Kaks aastat hiljem oli pühakoda valmis.

Tallinna sünagoogi historitsistlik arhitektuur tugines romaani stiilile. Sünagoogi lahendus oli küllaltki omapärane. Kuna peafassaad vastu tänavat oli orienteeritud lõunasse, paiknes peasissekäik seetõttu õues ning basilikaalne ruum kulges risti aron hakodešile ja almemorile. Uhket kolmeks osaks jaotuvat peafassaadi kaunistasid ümarkaarsed aknad, dekoratiivsed kaarfriisid ja karniisid, samuti nurgatornikesed.

Interjöör oli suhteliselt lihtne. Kesklöövi lage liigendasid kaared, palvehalli piirasid kahekordsed rõdud, mis lasid kõrget saali paista suuremana. Idaseinas paiknes võimas karniis, millele oli monteeritud triumfkaart meenutav aron hakodeš.

Algselt paekivist fassaad krohviti hiljem. Aastal 1906 ehitati arhitekt L. Christophi projekti järgi sünagoogi kõrvale kahekorruseline hoone alumisel korrusel juudi koolile ja elukorteriga ülakorrusel.

Teise maailmasõja ajal muutsid saksa võimud sünagoogi laoks. Vana sünagoog ja juudi koolimaja põlesid 1944. aastal märtsipommitamise ööl. Taastamiskõlblikud varemed lammutati 1947, sest need jäid ette rajatavale Võidu alleele, hilisemale Lenini puiesteele. Nüüdses linnaruumis asus vana sünagoog Rävala puiestee ja Laikmaa tänava nurgal osaliselt Laikmaa tänava, osaliselt Rävala ärihoone kohal.

1945. aastal lubas ENSV Ministrite Nõukogu juures tegutsev usuasjade nõukogu avada juutidel palvetoa Kreutzwaldi tänaval pooleli jäänud Pauluse kiriku ruumes. Pärast selle hoone lammutamist hotell Kungla ehitamise tõttu kolis palvemaja Lasteaia (praegune Magdaleena) tänav 9 asuvasse puithoonesse, kus oli asunud tehase Punane Täht ladu.

Tallinna uus sünagoog avati 2007. aasta maikuus Karu tänavas. Uue hoone projekteerisid KOKO arhitektid Tõnis Kimmel ja Kaur Stöör. Sünagoog moodustab osa kompleksist, kuhu kuuluvad lisaks veel Tallinna Juudi kooli hoone ja Juudi Kogukonna keskus.

Artikli koostamisel on kasutatud Leo Gensi ja Eesti Juudi Muuseumi materjale.

Järgmisel korral räägime Viru-Nigula Maarja kabelist.