2003. aastal leiti Tšiilis Atacama kõrbes umbes 15 sentimeetri pikkune suure peaga skelett, mida mõned pidasid tulnuka omaks ja tõestuseks maavälise elu olemasolu kohta. USA Stanfordi ülikooli teadlased tegid õige pea siiski DNA testide järgi kindlaks, et tegemist on inimesega.
Nüüd on aga väikest mumifitseerunud skeletti edasi uuritud ja välja selgitatud, kellega täpsemalt tegemist on ja kuidas on leitud inimene nii pisike.
Pärast põhjalikke geenianalüüsi leidsid Stanfordi ülikooli teadlased, et skelett, hüüdnimega Ata, kuulus naissoost imikule, kes ilmselt sündis surnuna või suri vahetult pärast sündi.
Ta kehast leiti mitmeid geenimutatsioone, mida seostatakse vaegkasvu (dwarfismiga), enneagse vananemise ja mitmete muude väärarengutega. Varem arvati, et luustik kuulub kuue- kuni üheksa-aastasele lapsele.
Lisaks leiti, et skeletil on 10 ribi, inimluustikul on neid tavaliselt 12 ning et see on umbes 40 aastat vana.
Uurimisrühma üks liikmeid, Stanfordi ülikooli meditsiiniosakonna mikrobioloogia ja immunoloogia professor Garry Nolan loodab, et Ata põhjalik uurimine võiks kunagi olla aluseks erinevate tõsiste luustikuhaiguste ravi välja töötamiseks.
"Keegi polnud kunagi varem midagi sellist näinud. Kindlasti polnud keegi sellist geneetilist uuringut ette võtnud," lausus Nolan.
Tagasi kodumaale
Ta loodab ka, et salapärane skelett leiab tagasi tee Tšiilisse, kust see leiti. Luustik kuulub praegu Hispaania arheoloogile. "Arvan, et Ata tuleks tagastada oma kodumaale, et ta saaks seal kohalike tavade ja kombestiku järgi korralikult oma viimase puhkepaiga," ütles ta.
Luustiku leidis 2003. aasta 19. oktoobril hispaanlane Óscar Muñoz, kui otsis Atacama kõrbes asuvas maha jäetud La Noria linnas ajaloolise väärtusega esemeid. Ta leidis valge riidetüki, millesse oli mässitud kummaline skelett, mis polnud pikem kui 15 sentimeetrit. Olendil olid tugevad hambad ja kühmuline pea ning veel üks kummaline kühm pealael. Keha oli soomuseline ja tume.
Väikesel skeletil on kindlasti palju iseloomulikke jooni, mida me oleme harjunud pidama tulnukatele omasteks, eriti suur pea, mis jätab varju väikese keha. Erinevate teooriate järgi oli tegemist inimloote, ahvi või Maal hädamaandumise teinud tulnuka skeletiga.