Uuring: pestitsiidide jääke on looduses igal pool üle Eesti
"Uuringu tulemus on üldiselt ootuspärane, sest kõiki leitud taimekaitsevahendeid on Eestis kasutatud või kasutatakse praegu ning kõik nad jõuavad ju kuskile lõpuks välja. Mida vähem neid aineid meie veekeskkonnas leiduks, seda parem, aga samas ei ole olukord praegu ka dramaatiline," kommenteeris keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.
Uuringu eesmärk oli selgitada välja taimekaitsevahendite sisaldus pinna- ja põhjavees. Selleks võeti proove kolmel korral (2016. aasta sügisel ja 2017. aasta kevadel ja sügisel) 48 uuringupunktis kõikides maakondades. Kokku võeti 137 proovi.
Taimekaitsevahendite jääke leiti 39 kohast, kusjuures neis leiti 49 erineva taimekaitsevahendi või selle laguprodukti jääke. Jääke leiti võrdselt nii pinnalähedasematest kui ka sügavamatest veekihtidest. 9 taimekaitsevahendi ja laguaine sisaldus ületas piirnormi 34 proovis.
"Kuivõrd meil põllumajandusega tegeletakse, siis võivad ka igasugused ained pinna- ja põhjavette jõuda. Palju sõltub ka ilmast – kui taimekaitsevahendite kasutamise järgselt sajab vihma, jõuab osa kohe jõkke või põhjavette. Kõige haavatavamad piirkonnad on kaitsmata põhjaveega alad ja nitraaditundlik ala," selgitas Kroon.
Ainet pole Eestis lubatud müüa
Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli, mis on herbitsiidi kloridasooni laguaine. Kloridasooni on Euroopas kasutatud 1964. aastast suhkrupeedi, peedi, küüslaugu, ja sibulate kasvatamisel, aga ka lillekasvatuses ja puukoolides.
Leid on küsimusi tekitav, sest teadaolevalt Eestis seda herbitsiidi täna ei müüda. "Hetkel on selgusetu, kust see aine meie veekeskkonda jõuab ning seda peame edasi uurima. Võimalik, et aastakümneid tagasi põldudele laotatud herbitsiid on alles nüüd hakanud pinnasest välja tulema," ütles Kroon.
Enimkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud 3 korral), glüfosaadi laguainet AMPA-t (14 korral, üle piirväärtuse 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral).
