Ajutomogrammid näitavad, miks LSD tekitab „universumiga üheks saamise“ tunnet

Reeglina tarvitatakse LSD-d meelelahutusliku uimastina, enamasti seadusevastaselt, et kogeda isikupärast eufooriat ja kordumatuid meelepetteid.

Mõnikord aga manustatakse seda psühhoaktiivset ainet siiski ka teaduse huvides, ja tulemused on paljulubavad. Lisaks sellele, et hiljutise uuringu raames „happeuimas“ katsealustele tehtud magnetvõnke-tomogrammid näitavad, millised muutused LSD mõjul ajus toimuvad, võivad selle tulemused üllataval kombel sillutada ka teed vaimuhaiguste, nt skisofreenia ravimise uutele viisidele.

Nimelt aitavad uued andmed selgitada, millised neuroloogilised mehhanismid on aluseks kehatuse- ja „kõigega üheks saamise“ tunnetele, mida LSD — lüsergiinhappe dietüülamiidi — tarvitamisega sageli seostatakse.

Ehkki LSD manustajad kirjeldavad neid kogemusi tihtilugu transtsendentaalsete või spirituaalsetena, on magnetvõnke-tomogrammidest kogutud andmetega relvastatud teadlastel olukorrale veidi teistsugune selgitus.

„Meie tõlgenduse kohaselt vähendab LSD inimese integreeritud enesetaju (ingl integrated sense of self),“ selgitas Zürichi ülikooli psühho- ja neuroloog Katrin Preller ajalehele The Guardian. „Antud juhul ähmastab aine mõttelist piiri enesetaju ja teiste inimeste vahel.“

Taoline järeldus rajaneb ebatavalisel eksperimendil, mille raames 24 hea tervise juures katsealustele anti juhuslikustatult kas LSD-d, platseebot või LSD-d koos ketanseriiniga, mis blokeerib LSD mõju ajule.

Pärast aine manustamist heitsid katsealused, digitaalsed prillid peas, MRI-tomograafiaparaadi alla ja sooritasid harjutusi, mille käigus nad pidid looma silmsideme või jälgima vaateväljas liikuva virtuaalse tegelase pilku. Sellise mänguga jäljendati seltskondlikku suhtlust, mida aktiivne toimeaine huvitaval kombel mõjutas.

Puhast LSD-d saanud katsealustel ilmnes neuroloogilise aktiivsuse langus tagumises vöökoores (ingl posterior cingulate cortex) ja oimukoores (temporal cortex) — ajupiirkondades, mis osalevad inimese enesetaju alalhoidmises.

Platseebot või LSD-ketanseriinikokteili saanud katsealustel samasuguseid nähte ei tekkinud. Nähtavasti pärssis keemiline „vastumürk“ tõhusalt psühhedeelse aine enesetaju moonutavaid toimeid.

„See kaotab enda ja teiste vahelise piiri ähmastumise, mistõttu kaovad ka elementaarsed puudujäägid suhtluses,“ kommenteeris Preller.

Mis on sellel kõigel aga pistmist skisofreeniaga? Seda aitab selgitada asjaolu, et mängus virtuaaltegelasega ei erinenud platseebot ja LSD-d koos ketanseriiniga saanud katserühmade sooritus märkimisväärselt. Sisuliselt nägid nende tulemused välja ühesugused.

See on oluline avastus, kuna on teada, et ketanseriini sellise toime aluseks, mis pärsib psühhedeelse aine mõjusid, on serotoniini 2A-retseptori e 5HT2A-retseptori blokeerimine.
Teadmine, et too retseptor aitab kuidagi säilitada või reguleerida „enesetaju“ vaimselt tervete inimeste ajudes, võib osutuda oluliseks avastuseks, mis aitab mõista, miks mõnede vaimsete häirete all kannatavatel inimestel on selline ennast teadvustav mõtlemine häiritud ja seetõttu raske teiste inimestega suhelda.

Teisisõnu juhatas uuring kätte uue sihtmärgi medikamentoossete sekkumiste kavandamiseks.
Inimeste jaoks, kelle enesetaju ja maailmapilt on moonutatud ka ilma LSD-d manustamata, ainuüksi rikkis ajukeemia tõttu, võib see olla elulise tähtsusega avastus.

„Terved inimesed peavad koherentset enesetaju iseenesestmõistetavaks,“ selgitas Preller, „mistõttu on väga keeruline selgitada, miks see oluline on.“

Uurimuse tulemused ilmusid teadusajakirjas Journal of Neuroscience.