Kevadine pööripäev on päev, kui kogu Maal on päev ja öö sama pikad – 12 tundi – ja Päike asub seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõppeb polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel vastupidi. Põhjapoolkeral on kevade algus, päev hakkab olema pikem kui öö. Lõunapoolkeral on aga sügise algus ja öö muutub pikemaks kui päev.
Kuid lisaks astronoomilisele poolele on kevadisel pööripäeval ka teatav tähendus rahvakalendris ja rahuslikes uskumustes.
Otseselt pööripäevaga (päevakäänak, käändlepäiv) on seotud ilma ennustamine, eriti tuule järgi. Siin kehtib nagu teistegi pööripäevade puhul printsiip: pööripäeva ilm jääb püsima (kestab järgmise pööripäevani). Siit mõned vanarahva uskumused eri Eesti paigust:
"Kui kevadene pööripääv on ilus ilm, siis tuleb kõik kevade sooje ja ilusaid ilmu. Kui kevadisel pööripäeval lund sadab, siis sadab kõigel kevadel." (Torma)
"Kui kevadisel pööripäeval sula ilm, tuleb soe kevade." (Varbla)
"Kust poolt pööripäeval tuul puhub, säält puhub terve kevade." (Iisaku)
"Kui kevade pööripäev tuul lõunast on ja selle päeva siis ennast ei muuda, siis saama sooja suvet." (Suure-Jaani)
"Läänetuuled kevadise pööripäeva ymber tähendavad vihmast kevadet, idatuuled aga kuiva kevadet." (Vändra)
"Puhub kevadisel pööripäeval tuul läänest ja pöörab loodesse, on suvel ilmad kylmad ja vilud, puhub ta aga põhjast ja pöörab edelasse, on ilusad ilmad suvel." (Mustjala)
"Põllumehed panevad kevadist pööripäeva teraselt tähele. Kui enne kevadist pööripäeva alati vihm sadab, siis saada see kahjulikult mõjuma. On aga enne kevadist pööripäeva kuiv ja sadab pääle pööripäeva vihma, siis saada see hääd aastat põllumehele ette tähendama. Saada vilja ja heina rohkesti." (Saarde)
Täna on puhunud tuul põhjast ja loodest, on sadanud lund ja lörtsi ning on olnud sulailm – sellest saab igaüks omad järeldused teha, milline kevad meid siis ees ootab.
Oluline paastumaarjapäev
Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole aga kevadine (ja ka sügisene) pööripäev traditsioonide osas maarahva jaoks kuigi olulised. Ka näiteks looduse ärkamise ja kevademärkidega seoses olev kombestik liitub rahvakalendris rohkem küünla- ja madisepäevaga, kevadiste tööde algus seostub enamjaolt paastumaarja- ning jüripäevaga.
Kui otsida rahvakalendrist kevade algust tähistavat päeva, siis on see paastumaarjapäev 25. märtsil. Siis olid olulised mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne.
Jätkus karja- ja põllumaagia: kanadele anti ühe võru seest süüa, et nad suvel koos püsiksid, kõnniti ümber karja, ümber oma maade või põldude, veeti nende ümber raudesemega ring. Selline tegevus takistas lisaks veel metsloomade ja haiguste tulekut üle piiratud ala.
Kiikumine oli vanasti seotud viljakasvu, loomaõnne ja tervise maagiaga. Varakevadistel tähtpäevadel kiiguti rehe all, hiljem ka laudas või laudalävel, eesmärgiks loomaõnn.
Allikad: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas, www.maavald.ee
