Hiire välimus muutub kokkupuutel inimesega
Koduhiir, Mus musculus domesticus, ei ole tegelikult päris koduloom, sest inimene ei ole teda tahtlikult kodustanud.
Ta on kõigest n-ö inimkaasleja, kuid nüüd tuleb välja, et koduhiirel võib väga kiiresti välja kujuneda ka päris kodulooma tunnuseid, kirjutab ERR Novaator.
Kodustatud loomadel on täheldatud mitmeid ühiseid tunnuseid, nn kodustamise sündroomi, mis väljendub koertel, veistel, lammastel, sigadel ja teistel koduloomadel näiteks rõngas sabana, lontis kõrvadena, lühikese koonuna, väiksema ajuna ja valgete laikudena.
Šveitsi teadlased eesotsas Anna Lindholmiga Zürichi ülikoolist on nüüd märganud, et sama sündroomi tunnuseid on hakanud ilmnema ühes Zürichi lähedal mahajäetud küünis elavatel hiirtel, kes on inimestega veel natukene rohkem kokku puutunud kui tavalised koduhiired.
Lindholm ja ta evolutsioonibioloogidest kolleegid on uurinud neid hiiri 15 aastat ja andnud neile selle aja jooksul korrapäraselt toitu ja vett.
Juba kümme aastat pärast uuringute algust hakkas selles küünis sündima hiiri, kelle muidu pruunikas karvastikus oli valgeid laike ja kelle koon oli lühem kui koduhiirtel tavaks. See juhtus ilma igasuguse inimpoolse valikuta. Tundub, et lihtsalt suhteliselt tiheda inimestega kokkupuutumise tagajärjel.
