Uudne sõjatehnika programm: sõdurite elude päästmiseks saaks (bioloogilise) aja seisma panna
Selline perspektiiv ei pruugi jääda ulmeliseks unistuseks — vähemalt juhul, kui üks USA sõjatehnika-uuringuprogramm tulemuslikuks osutub.
Sõjaväearstidel ja -meedikutel on võitlusväljal sageli vaid loetud minutid sõdurite haavade tohterdamiseks enne, kui need osutuvad surmavateks või põhjustavad pöördumatuid kahjustusi, mis tähendab, et pahatihti jääbki elutähtis abi hiljaks.
USA kaitseministeeriumi sõjatehnika arendusamet DARPA katsetab sellele probleemile ebatavalist lahendust — bioloogiliste protsesside aeglustamist nii, et meedikutele jääks rohkem hingamisruumi.
Uurimisprogrammi Biostasis raames püütakse valkude tasandil energeetikat juhtivate biokemikaalide abil rakkude elutegevust aeglustada peaaegu seiskumiseni.
Kui elusolendid nagu loimurid ja konnad (nt Lithobates sylvaticus, ingl wood frog) suudavad oma rakke stabiliseerida nii, et külmumine ja dehüdratsioon neid ei tapa, võiksid sarnased tehnikad pakkuda meedikutele aega ravida haavu enne, kui ohvrit elus hoidvad protsessid organismis peatuvad.
DARPA uurijad teavad, et see pole lihtne väljakutse. Konks on selles, et kõiki rakus toimuvaid protsesse tuleks aeglustada enam-vähem samas tempos — ei saa ju ainult mõnda neist katkestada, samal ajal kui teised toimuvad täiskiirusel edasi. Samuti tuleks maksimaalselt vähendada võimalikke kahjustusi, mis võivad kaasneda rakkude normaalse töö taastumisega.
Programm Biostasis on veel lapsekingades — 20. märtsil vastavad selle läbiviijad alles esimest korda ettepaneku tegijate küsimustele.
Tõtt-öelda ei oota DARPA liiga paljut ka ellu viidud projektist: esmajärjekorras keskendutakse kontseptsiooni teostatavuse tõendamisele n-ö töölaual ning tegelikus elus kasutamiseks sobilikke rakendusi hakatakse realiseerima alles projekti lõppjärgus, uurimisprogrammi viiendal aastal.
Kui teadlaste ponnistusi saadab siiski edu, võib lahendus osutuda murranguliseks kogu arstiteaduses ja tervishoius, mitte ainult lahinguväljal.
Patsiente haiglasse toimetavad kiirabitöötajad võiksid selle abil aega võita ning arstid saaksid kulutada vähem aega patsientide elementaarsele elushoidmisele ja pühenduda rohkem nende tervise täielikule taastamisele.
