Millised abimehed aitavad eesti keeles õigesti suhelda?
Forte annab Samsung Eesti mobiilidivisjoni juhi Antti Aasma abiga ülevaate parimatest digilahendustest, mida võiks iga Eesti inimene teada ja aktiivselt kasutada, et eesti keel veel aastasadu ilusa ja puhtana kõlaks.
Speller ja veebitööriistad
Ilmselt on üks parimaid keeleteadlaste välja mõeldud lahendusi Filosoft, mis kirja pandud tekstist vigased sõnad välja roogib, sõnakorduste vältimiseks häid alternatiive soovitab ning raskeid sõnu käänata aitab.
“Filosofti kodulehel on olemas klassikaline speller, mis valesti kirjutatud sõnad punaselt alla joonib, kuid näiteks ka tööriist, mis soovitab lahtrisse sisestatud sõna juurde sünonüüme ja antonüüme,” tutvustas Aasma.
“Lisaks sellele leiab lehelt ka sõnapoolitaja ning süntesaatori, mis aitab veaohtlikke sõnul korrektselt käänata. See on suurepärane tööriist nii koolijütsidele kui ka lapsevanematele, kes soovivad pisemaid pereliikmeid kodutööde juures abistada ja olla kindlad, et kõik on korrektne,” lisas Aasma.
Tõlkimise abimehed
Tänapäeva maailmas tuleb tihti tõlkida või aru saada tekstides, mis on inglise, vene, soome või hoopis mõnes eksootilises keeles. Internetis aitab sõnadest aru saada klassikaline Google Translate, kuhu saab mugavalt teksti sisestada, mille veebirakendus seejärel ära tõlgib, ent igapäevaelus ja võõrastes riikides võib hoopis rohkem abi olla hoopis telefonis olevast virtuaalsest abimehest.
“Google Translate kasutamist piirab asjaolu, et tekst tuleb veebirakendusse käsitsi sisestada. Sellest on vähe kasu, kui oled näiteks Aasia restoranis ning soovid mõista, mida menüüs olevad hieroglüüfid tähendavad. Samsungi tänased Galaxy S9 nutitelefonid suudavad virtuaalse assistendi Bixby toega koheselt ära tõlkida ka sellise teksti,” kirjeldas Aasma.
Uute sõnade kontroll
Keelepuritaanidele on Eesti Keele Instituut loonud mugava veebitööriista, mille kaudu saab igaüks kontrollida, kas sõna on eesti keeles ametlikult olemas või mitte. Kuna raamatuna olev Õigekeelsussõnaraamat vananeb kiirelt, peavad selle koostajad jooksvalt uuenevat täienduste loendit, milles olevad sõnad jõuavad tulevikus ka paberile. Loendi leidmiseks tuleb külastada Eesti Keele Instituudi kodulehte ning valida menüüst “ÕSi uued sõnad".
“Loendis on olemas kõik sõnad, mida ametlikus õigekeelsussõnaraamatus veel ei ole, kuid mida plaanitakse sinna tulevikus lisada. Näiteks on täiesti korrektne kasutada eesti keeles selliseid sõnu nagu selfi, laikima, hübriidkaamera või äriingel. Seda vaatamata asjaolule, et viimases ÕSis neid veel ei ole,” selgitas Aasma.
Lisaks tasub veebibrauseri järjehoidjates hoida ka ametlikku e-keelenõu lehte, kust saab mugavalt sõnade õigsust ning nende tähendust kontrollida, samuti lugeda keelesoovitusi ning palju muud põnevat.
