Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Hiiumaa Käina kirikuvareme lugu
13. sajandi keskpaigas ehitati Käina tänase kivikiriku asukohta puidust pühakoda. Kivist kihelkonnakirik püstitati Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgese valitsemisajal aastail 1492-1515. Et kirik ehitati viirsavile, siis vajumise tagajärjel tekkivate kahjustuste vältimiseks toestati 1660. aastatel kiriku idamüüri võimsate tugipiilaritega.
Kuna aja jooksul jäi pühakoda kogudusele väikeseks, võeti aastail 185-1860 ette põhjalikud ümberehitustööd. Kiriku lõunaküljele rajati juurdeehitis ja altar tõsteti ümber põhjaseina. Taolist põhja–lõunasuunalist põhiplaani lahendust peetakse Baltikumis ainulaadseks.
Teise maailmasõja päevil 1941. aasta 14. oktoobril tabas kirikut Saksa süütepomm, mis läbi kooriruumi lae kukkudes põletas hoone varemeiks.
Tulekahju hävitas ka rohkelt kirikus olnud kunstiväärtusi: Neitsi Maarja, Püha Nicolause ja Püha Antoniuse altari, Rudolf Tobiase isa valmistatud oreli ja palju muud. Täna on kunstimälestisena kaitse alla võetud mitu hauaplaati ja rõngasrist ukse kohal.
2004. aastal sai kiriku kooriruum uue katuse. Praegu on varemed konserveeritud, kavas on kirik restaureerida. Kirikul ümber asub ilus park.
Järgmisel korral räägime Otepää linnuse ajaloost.
